Vuntsid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
16. rida:
:Tol ajal nagu tänapäevalgi, kandsid [[kaupmees|koloniaalkaupmehed]] ratsaväelase vurre ja sõjasulase habet. Ainult [[rahakümblus]]ed, mis juba tolgi ajal väga haruldased olid, on tänapäeval peaaegu tundmatuks muutunud. (lk 289)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
* Teised teenrid püsisid meil lühikest aega, mäletan vaid üht, kelle nimi oli Alois ja kes igal võimalusel kuulutas, et ta on
lesknaise ainuke poeg. Alois kandis musti vurre, mis oli igasuguse kombekuse vastane — tollal ei tohtinud teenrid vurre kasvatada. Kuid ta oli ilmselt edev noormees, ta anus vanaema, pisarad silmis ja viidates lesestunud emale, kelle ainuke poeg ta oli, et ta võiks vurrud alles jätta — ja nii see tal lubatigi.
** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus". Tõlkinud Viktor Sepp. [[LR]] 48-51 (1981), lk 17
22. rida ⟶ 27. rida:
:Tõepoolest paistsid vurrudel kindlate vahemaade tagant pesupulkade jäljed.
* [[Gianni Rodari]], "Cipollino seiklused", tlk [[Aleksander Kurtna]], 4. trükk, 2011
==Välislingid==
| |||