* Ka mu [[riided]] ja eelkõige [[ema]] poolt Pariisis[[Pariis]]is ostetud pesu tekitasid [[perekond|perekonnas]] pahameelt. Pesu küljes ei tohtinud pitse[[pits]]e olla ja [[öösärk|öösärgid]] ei tohtinud läbi paista! Ainuke, mis oleks neid patuse pesuga lepitanud, oli aga puudu: krahvikroon. Kroonidest[[Kroon]]idest peeti Baltikumis[[Baltikum]]is väga lugu, mehe vanemate majas oli olemas ilus [[ööpott]], mille põhja kaunistas viieharuline kroon. (Alati, kui seal külas olin, nõudsin seda potti, muidugi mitte aristokraatlikest tunnetest.)
:Ma ei taha olla ebaõiglane inimeste vastu, kelle seas elasin [[kuus]] aastat. Nad uskusid tõesti, et on väljavalitud ja aristokraadid. Elus polnud neil ühtki hetke, mil nad oleksid tulnud mõttele, et ka teised on inimesed. Ning "literaadid", arstid[[arst]]id, õpetajad[[õpetaja]]d ja pastorid[[pastor]]id süvendasid nende veendumust[[veendumus]]t.
* [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus". Tõlkinud Viktor Sepp. [[LR]] 48-51 (1981), lk 86
