Kinkimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
==Proosa==
* [[Juuksur]] proua Donzert ei nõustunud sellega hoobilt, et tema [[tütar]] hakkaks suhtlema Marie Vénini tütrega, ehkki ta tundis sümpaatiat väikese metsa-kadunud-Martine'i vastu juba enne [[sõda]], kui Martine üsna väiksekesena oli kord tulnud juuksuri juurde, et osta endale [[seep]]i [[piibeleht|maikellukeste]] müügist saadud raha eest. Ja proua Donzert oligi talle kinkinud tükikese [[kannike]]selõhnalist seepi, mida Martine valis nii kaua: oma
** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962
* "Igaüks peaks [[Jeesus|Jeesukesele]] midagi kinkima," ütles Yerko. "Isegi [[kuningas|kuningad]]. Vaadake, siin ongi kolm kuningat; [[kroon]]id tegin ma ise. Kas teate, mida nemad kingiks tõid?"
:"Esimene annetas [[kuld]]a," vastas Darcourt Petlemma sõime poole pöördudes.
:"Jah, kulda; ja te peate mu õele [[raha]] andma - mitte palju, vahest veerand dollarit, või muidu ei räägi kaardid tõtt. Aga kuld polnud kõik. Teised kuningad tõid kingiks puhast [[siirup]]it ja sürri." (lk 221-222)
|