Pettumus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
38. rida:
* Primitiivsed religioonid langevad laias laastus kokku lihtsa ilmikinimese arusaamaga keerukamatest [[usufilosoofia]]test: nad tunnevad vähem muret filosoofia pärast ja huvituvad rohkem materiaalsetest [[hüve]]dest, mida võivad pakkuda rituaal ja moraalne [[mugandumine]]. Kuid sellest järgneb, et need religioonid, mis on kõige enam rõhutanud oma rituaali instrumentaalseid tulemeid, on [[uskmatus]]e ees kõige kaitsetumad. Kui usklikud on hakanud riitusi käsitama vahendina [[tervis]]e ja [[jõukus]]e saavutamiseks - imelampidena, mille käivitab [[hõõrumine]] -, siis jõuab kätte päev, mil kogu rituaali masinavärk hakkab paistma tühja narrimisena. Uskumusi tuleb kusagil kaitsta pettumuse eest, või muidu neid enam ei tunnistata. (lk 295-296)
** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015
* Ma peaaegu [[jumaldamine|jumaldasin]] teda. Aga see on alati kardetav. [[Jumalus]]ele ei suudeta inimlikke [[nõrkus]]i andeks anda; pettumuses paisatakse jumalus [[troon]]ilt alla mudaauku, jäetakse sinna mädanema, ei suudeta sealt teda enam välja tõsta, ei suudeta surmatunnini andeks anda. Pettumuses ollakse armutu ja ülekohtune, siis pole [[viha]]l äärt ega piiri; pettumuses pillutakse jumalus kividega surnuks või kistakse elavalt lõhki. Ja häda veel, kui pettub suur [[rahvahulk]]! Ei ole tigedamat looma maailmas, kui pettunud [[rahvahulk]].
:Kõige hädaohtlikum ja tänamatum on olla kellegi poolt jumaldatud. (lk 62)
* [[Marta Lepp]], "1905. aasta romantika, järellained, lõppvaatus", 2010
| |||