Redaktsioon: 2. detsember 2021, kell 17:15 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 985 muudatust →‎Proosa ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 2. detsember 2021, kell 17:30 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 363 muudatust →‎Proosa
1. rida: ==Proosa== * Kui [[Liibanon]]i jõudes oli mu sõnavaras täpselt kaks sõna - "jalla" (lähme!) ja "habibi" (armas, kallis) -, siis pärast paari nädalat Saifis lugesin enda suureks üllatuseks tahvlilt [[araabia keel\|araabiakeelseid]] sõnu ning suutsin poes lihtsamad asjad ära ajada (põhiliselt küll osutades objektile ja öeldes siis selle nime). [[Keeltekool]]is õpetatav sõnavara andis ka esmast aimu Beirutis tegutsevate välismaalaste profiilist. Õppisime hoolega sõnu nagu MTÜ, sõda, pagulane, konverents, teadusprojekt jne.▼ * Väga laias laastus saigi Beirutis pesitsevad Lääne inimesed jagada kolme rühma: minusuguste doktorantide ja [[teadustöötaja]]te kõrval resideerusid seal veel [[MTÜ]] töötajad ning Lähis-Idale spetsialiseerunud [[ajakirjanik]]ud. See välismaalaste [[kogukond]], mis on Beirutisse kogunenud ühel või teisel viisil teiste [[kannatused\|kannatusi]] analüüsima, eksisteerib aga tihti kohalikega võrreldes [[paralleelmaailm]]as. Kui [[projekt]] ja selle finantseering läbi saavad, suundutakse koju muude asjadega tegelema. "Minule on see minu [[elu]], sinule [[doktoritöö]]," võttis üks minu intervjueeritav situatsiooni kokku.▼ ** [[Jaana Davidjants]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/90658441/teadueselu-jaana-davidjants-uurides-sojakoldeid-valitoo-volud-ja-valud "Uurides sõjakoldeid - välitöö võlud ja valud"], Delfi, 06.08.2020▼ * Beirut oli räpane ja mitte eriti ilus. Siin kohtusid halvim Idamaa ja halvim Õhtumaa. Linnas elavatel kristlikel [[süürlased\|süürlastel]] puudus täiesti muhamedlaste [[suursugusus]]. Mis puutub nende [[ausus]]esse, siis oli see niisama halva mainega kui [[armeenlased\|armeenlastegi]] oma. (lk 66) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 ▲* Kui [[Liibanon]]i jõudes oli mu ~~sõnavaras~~[[sõnavara]]s täpselt kaks sõna - "jalla" (lähme!) ja "habibi" (armas, kallis) -, siis pärast paari ~~nädalat~~[[nädal]]at Saifis lugesin enda suureks üllatuseks tahvlilt [[araabia keel\|araabiakeelseid]] sõnu ning suutsin poes lihtsamad asjad ära ajada (põhiliselt küll osutades objektile ja öeldes siis selle nime). [[Keeltekool]]is õpetatav sõnavara andis ka esmast aimu Beirutis tegutsevate välismaalaste profiilist. Õppisime hoolega sõnu nagu MTÜ, [[sõda]], [[pagulane]], konverents, teadusprojekt jne. ▲* Väga laias laastus saigi Beirutis pesitsevad Lääne inimesed jagada kolme rühma: minusuguste doktorantide ja [[teadustöötaja]]te kõrval resideerusid seal veel [[MTÜ]] töötajad ning Lähis-Idale spetsialiseerunud [[ajakirjanik]]ud. See välismaalaste [[kogukond]], mis on Beirutisse kogunenud ühel või teisel viisil teiste [[kannatused\|kannatusi]] analüüsima, eksisteerib aga tihti kohalikega võrreldes [[paralleelmaailm]]as. Kui [[projekt]] ja selle finantseering läbi saavad, suundutakse koju muude asjadega tegelema. "Minule on see minu [[elu]], sinule [[doktoritöö]]," võttis üks minu intervjueeritav situatsiooni kokku. ▲** [[Jaana Davidjants]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/90658441/teadueselu-jaana-davidjants-uurides-sojakoldeid-valitoo-volud-ja-valud "Uurides sõjakoldeid - välitöö võlud ja valud"], Delfi, 06.08.2020 ==Välislingid==

Beirut: erinevus redaktsioonide vahel