Armastusväärsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
:"Jah, sina ei pidanud kannatama sellepärast, et neid valdas [[hirm]] tumedate jõudude ees," torkas [[Emily Brontë|Emily]] põlglikult. "Ei, tuhat korda parema meelega [[põrgu]], mis lõõmab, leegitseb ja hõõgub, kui nende hästihoolitsetud [[paradiis]]ipargid," lisas ta, mässumeel ripsmeväreluse all helkimas. (lk 36-37)
* [[Enel Melberg]], "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998
* Loomulikult oldi kõigi inimeste vastu armastusväärsed, seda mitte nende pärast, vaid [[lugupidamine|lugupidamisest]] iseenda vastu. "Ära unusta, et oled väike daam," seda kuulsin lapsepõlves väga sageli. Ent tollal ei tähendanud [[daam]] hästi riietatud, jõude elavat, rikast naist, vaid inimest, kes [[taktitunne|taktitundeliselt]] arvestas teistega, säilitas igas olukorras armastusväärsust ja [[viisakus]]t, varjas oma isiklikke [[tunne|tundeid]] ning oskas isegi halva enesetunde puhul käituda nii, et teised midagi ei märganud. Et [[aristokraadid]] pidasid ennast ''umbilicus mundi''<nowiki>'</nowiki>ks, polnud vaid nende süü — [[aukartus]]est võdisevad kodanlased mängisid selles oma osa. (lk 9)
* [[Austria]] [[aristokraat]]ide armastusväärne [[kõrkus]], mis puudutas ebameeldivalt vaid kodanlasi, oli mulle tuttav. See oli kõrkus, mis ikkagi sisaldas vaikset, muigavat kahtlust omaenese [[jumalikkus]]es. (lk 86)
** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981
| |||