Tsensuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
81. rida:
* Mitte kõike, mida me tunneme, ei tunne me küllalt tugevalt, et ajju [[sõnum]]it saata; paljud [[aisting]]ud lihtsalt jooksevad mööda külgi maha ega ütle midagi. Paljugi läheb [[tõlge|tõlkes]] kaduma või tsenseeritakse välja, ja igal juhul ei tulista kõik meie närvid ühekorraga. Mõned neist püsivad vagusi, sellal kui teised reageerivad. See teeb meie maailmanägemise veidi lihtsustatuks, arvestades, kui keerukas maailm on. [[Keha]] ei püri [[tõde|tõe]], vaid [[ellujäämine|ellujäämise]] poole. (lk 341-342)
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
* [[Politsei]] ei austanud meid ikka veel oma [[tähelepanu]]ga ja nii otsustasin viimase katsena kirjutada [[draama]], mis võetakse loomulikult kõigis [[teater|teatrites]] vastu ja mille tsensuur ära keelab. See oli ilus draama arvukate [[laip]]ade ja [[heksameeter|heksameetrites]] kirjutatud [[needus]]tega aristokraatide aadressil. Lapsed külmetasid ja surid [[nälg]]a ning kuri [[krahv]], kes neid lumetormist hoolimata oma [[loss]]i ei lasknud, naeris vaid kuratlikult "hahahaa!", kuni laste ema mitme lehekülje pikkune needus ta vaikima pani.
:Kirjanduslikust [[edevus]]est näitasin erandlikult seda meistriteost vanematele. [[Ema]] sai pahaseks ja ma kuulsin temalt nagu ikka: "Sa oled [[idioot]]", [[isa]] aga [[naer]]is ja naeris ning ütles lõpuks: "Teine [[Goethe]]," mis täitis mind mitmeks päevaks rahuldusega, kuni viimaks taipasin [[pilge]]t, kaotasin [[julgus]]e ja põletasin draama. (lk 14-15)
* [[Siber]] — see sõna lasus [[luupainaja]]na kogu maal. Vene seadustekogu paragrahv 1 määras, et igaüks satub [[karistus]]e alla, kui ta [[Majesteedisolvamine|tsaari isikut solvab]] tegude, sõnade või mõtetega. Kes tabati lugemas keelatud raamatut, sattus Siberisse, kes õpetas talupoegade lapsi ilma loata, sattus Siberisse, [[karskusselts]]i kuulumise eest satuti Siberisse, iga [[spordiühing]], karskusselts oli võimude silmis potentsiaalne [[vandenõu]]laste jõuk. Suurematel mõisatel oli oma urjadnik, maapolitseinik, ning tolle tunnistusest piisas, et saata inimesed pikale teekonnale.
:Ja mis kõik ei ohustanud [[tsaar]]i püha isikut ja mitte vähem püha režiimi! Minu tellitud "Neue Freie Presse" jõudis kohale nii tsensuuritult, et tavaliselt olid loetavad vaid õukonna- ja seltskonnauudised, Hardeni väljaandest "Zukunft" ei jäänud enamasti midagi alles. Isegi konversatsioonileksikon, mis saadeti mulle koos mu teiste raamatutega järele, jõudis kohale suurte mustade plekkidega märksõna "Venemaa ajalugu" juures.
:Balti parunid, üdini saksameelsed ja kõige venepärase metsikud vaenlased, leidsid režiimi äärmiselt sümpaatse olevat; nendega ei juhtunud midagi ning režiimi abiga hoidsid nad oma töölisi vaos. (lk 85)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981
==Allikata==
| |||