William Shakespeare: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
 
==Tema kohta==
* Kõigepealt tuleb William Shakespeare. Siis ei tule kedagi. Siis ei tule kedagi. Siis tulevad teised [[Elizabeth I|Elisabethi]]-aegsed autorid — [[Ben Jonson]], [[Christopher Marlowe]], [[Thomas Kyd]] ja teised ta pummelungivennad, kelle hääli on raske üksteisest eraldada. Siis tulevad [[James I|Jamesi]]-aegsed diadohhid[[diadohh]]id, kelle hulgast harva kedagi peetakse vääriliseks nimepidi nimetada. Ja siis lõpuks kuningas [[Charles I|Charlesi]] aegsed näitekirjanikud, keda niisama harva peetakse vajalikuks üldse nimetada.
** [[Karl Ristikivi]], "[[Õilsad südamed]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1970, lk 7-8
 
28. rida:
:Shakespeare deponeeriti piiripunkti Šveitsi poolel, "baierlane" Platon tohtis Austriasse sõita. (lk 128)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981
 
 
* "Nutikas poiss see [[Shakespeare]]."
:"Miks tema [[must nimekiri|mustas nimekirjas]] ei ole?"
:"Bossist ei ole mõttega lugejat. Muidu oleksid William ja [[piibel]] ammu ära keelatud." (lk 101, Lõuna-Aafrika põlisrahva salajane lugemisring, mida minajutustaja pealt kuulab)
* [[Sara Lidman]], "Mina ja mu poeg", tlk Arnold Ravel, 1963
 
==Välislingid==