Muusa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
4. rida:
* [[Gustav Suits|Suitsu]] muusa ei salli nuuksumist. Tema loomule on võõras [[hing]]e [[ekshibitsionism]].
** [[Johannes Semper]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=690 "Kilde Gustav Suitsu puhul"], Looming nr 9, 1933
* [[Muusa]]d on [[naised]]. Muusa vahendab mehele neid [[loodus]]e lätteid, millest too ammutab. Et naise hing on sügavalt seotud loodusega, püüab mees naise kaudu uurida [[vaikus]]e ja viljaka [[öö]] lõputust. Muusa ei loo ise midagi, ta on mõistuslikuks muutunud [[sibüll]], kes kuulekalt ümmardab oma isandat. Tema nõuanded on kasulikud isegi konkreetsetel ja praktilistel aladel. Mees soovib saavutada oma sihte ilma omataoliste abita, teise mehe nõuanded oleksid talle talumatud; mees kujutleb, et naine räägib teiste väärtuste ja talle tundmatu [[tarkus]]e nimel vaistlikumalt ja vahetumalt kooskõlas [[tegelikkus]]ega.
** [[Simone de Beauvoir]], "Teine sugupool". Tõlkinud Anu Tõnnov ja Mare Mauer. Vagabund 1997, (ptk "Müüdid", lk 168)
* Olgugi mu armastus [[luule]] muusa vastu õnnetu [[armastus]] — nagu kõik mu armastused — on see mulle vähemalt ajaviiteks, kui mitte [[lohutus]]eks. (15. mai)
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976
==Luule==
| |||