Vabadus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
118. rida:
* "Tollal, kui teie mulle kirjatarkuse ja teaduste algmeid õpetasite, põletati Brugges, ei tea, kas asja eest või ülekohtuselt süüdi mõistetud mehike, ja üks meie [[toapoiss]] rääkis mulle tema hukkamisest," kostis vang vastuse asemel. "Et [[vaatemäng]] huvitavam oleks, seoti hukatav tulba külge pika [[kett|ketiga]], nii et ta võis ringi joosta, ise üleni leekides, kuni ta näoli maha, täpsemini öeldes hõõguvatele [[süsi|sütele]] prantsatas. Ma olen sageli mõelnud, et see [[õudus]] kõlbab hästi niisuguse olukorra [[allegooria]]ks, kus inimesele on jäetud peaaegu täielik vabadus." (lk 232)
** [[Marguerite Yourcenar]], "Opus nigrum". Tõlkinud Merike Riives. Tallinn: Eesti Raamat, 1982
 
 
* Laura saab suurel jõel ujuval laeval aru, mis on vaba­dus. Millest on jutt, millest kogu aeg räägitakse. Nõnda umbes hakkab aimama. Vähemasti sinnakanti. [[Vesi]] ja [[tae­vas]]. [[Tuul]] ja [[päike]]. [[Rõõm]] kalakestest südames. [[Laev]], mis taltsalt ujub sinna, kuhu sa, inimlaps, kõige kuumemalt ihkad. Kui sa, inimene, võid tuulega kokku leppida, et see tagant tõukaks. Aja Kuramaale mind!
:[[Kuramaa]] ja [[Läti]]maa on üks ja sama. (lk 12)
* [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, 2015
 
==Luule==