Redaktsioon: 9. juuni 2021, kell 01:34 redigeeri Retsinakanister (arutelu \| kaastöö) 75 muudatust Link ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. detsember 2021, kell 12:10 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 363 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Peder_Mønsted_-_Åen_ved_Brøndbyvester_-_1922.png\|pisi\|Peder Mørk Mønsted, "Oja Brøndbyvesteris" (1922)]] ==Proosa== * Varahommikuses [[vaikus]]es oli selgelt kuulda karjamaal vulisev [[oja]], mis jooksis üle pruunide [[kivi]]de, liivakoobastest sisse ja uuesti välja, puges peitu sünkjate marjapuhmaste alla ja loksus kollaste [[varsakabi\|varsakapjade]] ja kresside juurde sohu. * Tee Indiaaniterritooriumile oli väga pikk. Peaaegu iga päev rühkisid [[hobused]] nii kiiresti, kui suutsid, ning peaaegu iga õhtu tegid Papa ja Mamma laagri uude kohta. Mõnikord tuli neil jääda ühte laagripaika mitmeks päevaks — kui mõni [[jõgi]] ajas üle [[kallas]]te ja nad ei saanud minna üle enne vee alanemist. ** [[Katherine Mansfield]], "Prelüüd" kogumikust "Tass teed", tlk Anne Lange, 2000, [[LR]] 11-13, lk 17 :Nad ületasid loendamatul hulgal ojasid. Nad nägid kummalisi [[mets]]i ja [[mägi\|mägesid]] ning veelgi imelikumaid, ilma puudeta maakohti. Nad sõitsid üle jõgede, kus olid pikad puusillad, ja nii jõudsid nad ühe laia [[kollane\|kollase]] jõe äärde, millel polnudki [[sild]]a. :See oli [[Missouri]]. Papa sõitis [[parv]]ele ja nad kõik istusid vaikselt vankris, kui parv ujus õõtsudes eemale kindlast maast ning ületas aeglaselt kogu selle lainetava porikollase vee. (lk 9) * [[Laura Ingalls Wilder]], "Väike maja preerias", tlk Tiiu Viljamaa, 1993 * Me seisime metsaga kaetud mäe nõlval ning jalgrada keeras meie ees alla orgu, läks piki suliseva oja kallast. Siin ei olnud valgust varjavaid puid ega põõsaräga, mõlemal pool kitsast rada kasvasid asalead ja rododendronid, mitte veripunased nagu sissesõidutee ääres seisvad hiiglased, vaid lõheroosad, valged ja kuldkollased, kaunid ja õrnad, ning nende hurmavad sulnid õiekroonid olid maheda suvevihma all pisut longus. Õhk oli tulvil nende lõhna, magusat ja joovastavat, ning mulle näis, nagu oleks see lõhn segunenud langeva ojaveega ja sulanud üheks vaikse vihmasajuga ning koheva niiske samblaga meie jalge all. Ei olnud kuulda ühtki muud häält peale selle väikese oja vulina ja vaikse vihmasabina. Kui Maxim suu lahti tegi, oli ka tema hääl vaikne, õrn ja tasane, just nagu ei tahaks ta seda vaikust häirida. :"Selle koha nimi on Õnneorg," ütles ta. * [[Daphne du Maurier]], "Rebecca". Tõlkinud Virve Krimm. Varrak 1993, lk 105 * Paljudel meist ei ole võimalik soetada kinnisvara [[Tallinn]]a kesklinna, Viimsisse või Piritale. Sestap vaatab [[eestlane]] ikka [[mets]]a poole, kus krunt on odavam. Paljud [[laul]]ud peegeldavad sama [[mure]]t. [[Põder\|Põdra]] [[maja]] on metsa sees. Sealsamas elavad väike [[päkapikk]] ja Mutionu. Ennist mainitud laulus "Ehitame maja" otsustatakse [[hoone]] rajada metsa veerde õitsevale [[aas]]ale, lõbusasti vuliseva oja äärde [[kask\|mahlakase]] kõrvale. Need koordinaadid võtavad hästi kokku lastelaule kummitava probleemi: elatakse ikka vähearenenud infrastruktuuriga piirkondades, kusagil perifeerias. ** [[Ave Taavet]], [https://www.muurileht.ee/mu-koduke-on-tilluke-kinnisvaraprobleemidest-lastelauludes/ "Mu koduke on tilluke..." - kinnisvaraprobleemidest lastelauludes]. Müürileht, 17. aprill 2019 ==Luule== <poem> Igawesti wulisew oja olen ma, Igawesti igatsew laulja rändaja. /---/ Igawesti pärija helin rändan ma, Oja kahe wahuwa, toitja haruga: /---/ Rõõmu, mure wulisew oja olen ma, Kahest kokku igatsew laulja rändaja. </poem> * [[Ernst Enno]], [https://et.wikisource.org/wiki/Uued_luuletused/Mina "Mina"] kogus "Uued luuletused" (1909) {{Vikipeedia}}

Oja: erinevus redaktsioonide vahel