Kimp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
6. rida:
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", tõlkinud Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 627-628
 
 
* Mulle meeldib vaadata, kuidas Charlotte lillekimpe seab. Ta on osav [[lill]]i värvide järgi sobitama ja enamik tema tehtud kimpe on toon toonis, kui ostjad just ei nõua punaseid roose koos valgete [[nelk]]idega. Ta teeb palju [[oranž]]ivärvilisi kimpe; roosid ja metstulbid ja [[liilia]]d, võib-olla üksik kollane [[gerbera]], ja sageli on need sätitud ümber pika tugeva, kõige enam [[luud]]a meenutava lille. Istun tagaruumis kõrgel [[tool]]il ja joon [[kohv]]i, kuna Charlotte töötab. Tal läheb kimbu tegemine kähku, ja kui ta seda ostjatele näitab, jäävad need alati rahule. Siis lõikab ta varred väikese noaga tasaseks, paneb paela ümber ja mähib kimbu mitmekordselt siidpaberisse. Lõpuks pakib ta selle jämedakoelisesse liiva värvi paberisse. See näeb rustikaalne välja. (lk 118-119)
* Laupäeval kulutan üle kolmesaja krooni, et ise endale kimp teha. Valin välja kõige tihedama luuataolise lille ja kolm suurt [[amarüllis]]t ning ohtrasti tulpe ja liiliaid ning rohelisi [[leht]]i. Charlotte kingib mulle papagoilille, mille katsun sättida keskele. See on raskem, kui arvasin, kuid tulemusel pole viga. Jätan kimbu siidpaberisse pakkimata, lepin vaid liiva värvi paberiga, ning jalutan mööda peatänavat, hoides kimpu kahe käega. See on raskeim lillekimp, mida eales olen kandnud. Paljud inimesed naeratavad mulle ja mina naeratan vastu, nagu ühendaks kimp meid mingil moel. (lk 119)
** [[Helle Helle]], "Maja ja kodu", tlk Juta Reiska, 2000