Sibul: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
25. rida:
* Maa on [[Peipsi]] ääres madal ja [[liiv]]ane, tihti üleujutatav. Kuid töökad raskolnikud tegid puudusest [[voorus]]e, arendades välja erilise kõrgete, sügavate vahekraavidega [[peenar]]de süsteemi, kus altpoolt tulev [[niiskus]] toidab taime [[juur]]i, kuid liivane pind, kus asub mädanemiskartlik sibul (''bulbe''), on alati kuiv. Selline kasvukoha veerežiim paistab liilialiste (''Liliaceae'') sugukonna taimedele, mille hulka kuulub ka söögisibul (''Allium cepa''), igati sobivat, sest midagi sarnast leiame ka [[Holland]]i poldrialadelt, kus kasvatatakse üht teist liilialist, [[tulp]]i.
:Peale eriliste pinnasetingimuste on Peipsi-ääre sibulatraditsiooni aluseks oskus sibulaid säilitada: neid kuivatati [[suitsusaun]]ades, mis oma tööpõhimõttelt sarnanevad juba kirjeldatud rehtedega, kuid mida kasutatakse ka tõepoolest hügieenilistel eesmärkidel. Ja erinevalt suitsurehtedest on suitsusaunu [[Liivimaa]]l käibel veel üsna arvukalt. Pesemise juures on seal mõningaseks probleemiks [[sein]]u kattev paks nõekord, kuid sibulatele, nagu viljalegi, mõjub [[suits]] desinfitseerivalt. Peipsi-ääre sibulad säilisid hästi üle pika [[talv]]e, uue saagini. Neid võib [[Tartu]] turult osta nüüdki, kuigi üldiselt on odav Poola ja Euroopa Liidu import seda lokaalset majandusharu välja tõrjumas.
** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 244
 
==Film==