Kastan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
34. rida:
* See oli olnud ilus aeg. Imeline aeg. Ateljeeaknad olid lahti ja suur lindi[[magnetofon]] mängis. Akende taga õitses vana kastan... Vassiljevi valge [[kass]] põõnas aknalaual, [[muusika]]st ja nitroaurudest hullunud [[naaber]] kutsus ei tea mitmendat korda miilitsa ja Vassiljev tegi järjekordse sihvaka Murfatlari lahti. Täis veinikastid seisid ateljeenurgas virnas. Tühjad kestad vedelesid [[ahi|ahju]] ees nagu tankirusikad.
** [[Ervin Õunapuu]], "Pimesta pimedus. Esimene ajaraamat. Taavet", Vikerkaar 1/1986, lk 30
* Järgmine reis viis meid taas itta üle [[Alpid]]e. Kostanjevica — "kastanilinnake" - oli sel aastaajal tõepoolest täis kastanimune. Paljud olid juba varisenud, nii et kui munakiviteel jalgade ette ei vaadanud, siis võisid okkalisele kerakesele astudes haledasti kukkuda. Algselt ühe Austria-Ungari ametniku jaoks ehitatud linnapea maja esine kirendas õela välimusega turris munadest, mis meenutasid tillukesi okassigu.
* [[Elizabeth Kostova]], "Ajaloolane". Tõlkinud Hana Arras. Ersen 2006, lk 93
| |||