Lause: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
21. rida:
* "Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar." Kui palju [[salapära]], [[jõud]]u ja [[veetlus]]t ühes lihtsas lauses! Eriti salapärane on see "ühes kohas". Miks see "ühes kohas" seal üleüldse on, sest kas saaks siis miski olla teises kohas, kui ta on? Või kas saaks miski olla korraga kahes kohas? Või kas oleks võimalik, et üks [[saar]] on küll olemas, ent ei asu ometigi mitte üheski kohas? "Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar." Lause, mille tõlgendamisele võiks kulutada pakse köiteid, nii võimas on see. Nii võib alata nii [[muinasjutt]] kui ka [[romaan]], see üksainumas lause kätkeb pööraseid potentsiaalsusi, siit võivad alata miljonid teekonnad, saarel võivad elada või sinna sattuda täiesti vastupandamatud inimesed, kes võtavad ette tegusid, millest teada saades hoiad ise seda märkamata hinge kinni. "Kunksmoor" on geniaalne raamat. Loe mis vanuses tahes, ikka leiad midagi uut ja võrratut.
** [[Vilja Kiisler]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/27093 "Vähem on vahel rohkem"], Vikerkaar 4/2021 (Arvustus: [[Aino Pervik]]. "Miniatuurid mälupõhjast". Tallinn: Salv, 2020.)
* Kuid ainuke tõeline hädaoht ähvardas [[Notsu]]t siiski alles tema [[vangistus]]e viimasel pooltunnil, kui [[Öökull]], kes just äsja sinna oli lennanud, puuoksale istus ja talle lohutuseks kohutavalt pika loo jutustas ühest oma [[tädi]]st, kes kord eksikombel meri[[kajakas|kajaka]] [[muna]] välja oli haudunud, ja nii edasi ja nii edasi läks see tema jutt, täpselt nagu see lausegi siin praegu, kuni Notsu, [[kael]] õieli aknast väljas, seda vadinat kuulates vaikselt tukkuma jäi ja pikkamisi välja hakkas vajuma, nii et ta viimaks veel ainult sõraotste toel seal vee kohal rippus.
** [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]". Tõlkinud [[Valter Rummel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977 (lk 106)
==Luule==
| |||