Kõrgharidus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida:
* [[Iseseisvus]]e määrab [[kirjakeel]], mis on ühtlasi kultuurkeel, st keel, mis katab kõik eluvaldkonnad, kaasa arvatud kõrgharidus, sfäär, milles areneb välja ja toimub abstraktne [[mõtlemine]].
** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist"] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017
 
 
* [[Tartu]] on meie vaimse iseolemise kantsiks. Siit sai alguse emakeelne kesk- ja kõrgharidus, siin kirjutati alla [[Tartu rahu|rahuleping]], mis tagas meie riikliku [[iseseisvus]]e. [[Eesti Üliõpilaste Selts]] Tartus andis meile [[Eesti lipp|rahvuslipu]] ja algatas muuseumihoone ehitamise sajand tagasi. Muistsete pühapaikade [[Toomemägi|Toomemäe]] ja [[Emajõgi|Emajõe]] ümber tekkinud linn on paigaks, kuhu koguti kokku meie vaimuvara ja kus see ka meie vaimse iseseisvuse tagamiseks [[Eesti Rahva Muuseum]]i ruumides kasutatav peab olema.
** [[Mikk Sarv]], "Meie vaimse iseseisvuse kants", Mikk Sarve blogi, 4. aprill 2012
 
 
* Lõpetasin [[ülikool]]i ''cum'' laubal. (lk 70)
** [[Keiti Vilms]], "@keitivilms", Tänapäev, 2017
 
 
* [[Kirikuõpetaja]]d on Austenil tavaliselt heas kirjas, olid ju tema isa ja kaks venda samuti kirikuõpetajad. Kirikuõpetajate ühiskondlik positsioon oli kõrge, kuna karjääri kirikus valisid häda sunnil sageli [[suurmaaomanik]]e nooremad pojad, sest perekonna maavalduse ja kaasneva varanduse päris [[esmasünniõigus]]ega vanim poeg. Nad kuulusid kohaliku [[eliit|eliidi]] hulka, neile olid avatud häärberite uksed, ülikooliharidusega inimestena olid nad hinnatud vestluskaaslased lõunalauas ja hea partii neidudele, kes ei olnud eriti varakad. (lk 539)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
 
 
* [[Eelarvekärped|Kärpeid]], kui neid teha, ei tule teha [[joonlaud|joonlauaga]], vaid tuleb ikka sügavuti sisse vaadata. Mõnel puhul ei pea isegi kärpima, vaid tuleb [[raha]] juurde panna. Ja nagu me näeme täna, kõrgharidus on üks valdkond, kus on raha juurde vaja. Seal me kärpimisest rääkida ei saa. Ja mõnel puhul tuleb kärpida kaks korda rohkem kui praegu. Mis need on, seda ma ei oska öelda, aga põhimõte peaks olema kindlasti selline, et seda vaadatakse ka selle järgi, kus on vaja kärpida, mitte et võtame ühe protsendi ja läheb lahti.
** [[Alar Karis]], intervjuu: Mirko Ojakivi, [https://www.err.ee/1608445358/karis-kui-tarkust-on-vahe-siis-rumalus-voidab "Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab"], ERR, 25.12.2021
 
==Luule==