Tõnu Viik: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
 
''See artikkel räägib filosoofist; astronoomi kohta loe artiklist [[Tõnu Viik (astronoom)]].''
[[Pilt:Viik,_Tõnu.IMG_2092.JPG|pisi|Tõnu Viik 2012. aastal]]
'''Tõnu Viik''' (sündinud 12. juulil 1968) on eesti [[filosoof]], jaalates filosoofiaprofessor15. maist 2021 Tallinna Ülikooli rektor.
 
 
==Artiklid==
* [[Ülikool]]i missioon ei ole majandussüsteemi varustamine spetsialistiga, vaid vaba kogukonna loomine, mis hõlmaks nii neid, kes õpivad, kui ka neid, kes õpetavad. Ainult akadeemilise [[vabadus]]e tingimustes on võimalik arendada ideid, mis on vajalikud [[ühiskond|ühiskonna]] edenemiseks ja elamisväärsemaks muutmiseks.
* 2013. aastal läks Eesti üle tasuta kõrgharidusele. Enne seda õppisid ühed üliõpilased tasuta ja teised tasulistel õppekohtadel. Ühes loengus olid koos need, kes oma hariduse eest maksid ja need, kellele see oli tasuta. Ülikoolid võitlesid omavahel ja lobistasid ministeeriumi, et endale rohkem nn riigieelarvelisi õppekohti saada. See aeg on õnneks möödas.
** Tõnu Viik. "Haridus on enamat kui ametiõpe." Eesti Päevaleht, 9. september 2005
* Ülikoolielu seestpoolt vaadates võib näha, et ülikoolid tegelevad tasuta eestikeelse õppega aina vähem. Vähendatakse juurdepääsu eestikeelsele kõrgharidusele (vähendatakse õppekohti, vastuvõttu korraldatakse üle aasta, vähendatakse erialade arvu) ning väheneb valitavate õppeainete arv. Mis kõige olulisem: eestikeelse kõrghariduse kvaliteet langeb.
:Kuna eestikeelne õpe on ainult üks väike tegur ülikoolide rahvusvahelisel hindamisel, siis selle tulemusi erinevates pingeridades eestikeelse õppe taandareng oluliselt ei mõjuta. Ülikoolide rahvusvahelised reitingud püsivad kõrgel tänu teadustöö ja rahvusvahelistumise tulemustele.
* Kui me usume, et hea kõrgharidus aitab meil saavutada selliseid eesmärke nagu tõenduspõhise ja teadusliku mõtlemise levimine ühiskonnas, üleminek targale majandusele ja sidusamale ühiskonnale, siis peaks see ikkagi meie kõigi probleem olema. Kui me seda ei usu, siis muidugi vahet pole, ning me võime jätta kõrghariduse alarahastamise ja sellega seotud õppekvaliteedi languse teema esialgu ainult üliõpilaste ja ülikoolide probleemiks.
* Paarikümne aasta pärast tuleb võib-olla valmis olla selleks, et eriarsti jutule minnes tuleb temaga suhelda kas inglise või vene keeles. Sest vastava eriala õpetus on eesti keeles nii nigelalt korraldatud, et kui mõni eestlane seda isegi õppida tahaks, ei saa meditsiiniasutus lubada endale sellise haridusega inimese töölevõtmist. Või siis saavad ülikoolid pakkuda rahuldavat õppekvaliteeti aina väiksemal hulgal erialadel ning on õnneasi, kas just see konkreetne eriala on ülikoolidesse alles jäänud või mitte.
* Siit järgmise sammuna hakkavad koolides matemaatika ja füüsika tunnid samuti inglise keeles toimuma, esialgu rohkem ingliskeelseid digiõppevahendeid kasutades ja hiljem ka ingliskeelsete õpetajate käe all. Mitte sellepärast, et kool seda sooviks, vaid sellepärast, et eesti keelt rääkivaid õpetajaid ei ole kusagilt saada. Ning ülikoolides ei ole inimesi, kes neid õpetajaid eesti keeles koolitaks.
:Algul tuleb selliseid keeleauke meie ühiskondlikus elus ette vähem, hiljem rohkem. Kui tahta eesti keelt kasutada riigi asjaajamise keelena, siis on vaja, et eestikeelset teadusterminoloogiat ja eestikeelset asjatundmist piisavalt paljudes valdkondades arendada. Kui me jääme eesti keele juurde ainult eesti keelt, kultuuri ja ajalugu käsitledes, on aina vähematel inimestel põhjust seda suhtlusvahendina kasutada ja seda oma lastele õpetada.
** Tõnu Viik., [https://www.err.ee/10810911608430178/tonu-viik-viirusmiks-teadusuliopilased-jameelt-poliitikaavaldavad Viirus,"Miks teadusüliõpilased jameelt poliitikaavaldavad?"]., ERR, 23. aprill 2020
 
* [[Filosoofia]]t ei saa õpetada selles mõttes, et ta ei ole jäljendatav – teda ei saa kedagi või midagi matkides järele teha. Ja selles mõttes, et tal ei ole oma meetodit. Ei ole metodoloogiat, mida rakendades oleks tulemuseks filosoofia.
** [[Urve Eslas]], "Filosoofiaprofessor usub intelligentsuse jõusse." Postimees, 12. juuli 2006
 
* [[Inimesed]] ja [[ühiskond|ühiskonnad]] üldiselt ei muuda oma mõtlemist muidu, kui olukord neid selleks ei sunni, ning see kehtib eelkõige alusväärtuste ja veendumuste puhul.
* [[Poliitik]]ud hakkavad jälle teadma, mis on [[rahvas|rahvale]] parim, [[talupojamõistus]] muutub uuesti teraseks, [[esoteerika|esoteerikud]] taastavad ühenduse kosmiliste jõududega, euroopa [[kultuur]]i tuumväärtused loonud kristlik [[kirik]] jätkab tähtsusetustumise kursil ning ettevõtjatest arvamusliidrid kuulutavad taas, et [[raha]] ei tule seina seest ja et [[semiootika]] õppekavad tuleks kiiremas korras sulgeda.
** Tõnu Viik, [https://www.err.ee/1081091/tonu-viik-viirus-teadus-ja-poliitika "Viirus, teadus ja poliitika"], ERR, 23. aprill 2020
 
 
* [[Ülikool]]i missioon ei ole majandussüsteemi varustamine spetsialistiga, vaid vaba kogukonna loomine, mis hõlmaks nii neid, kes õpivad, kui ka neid, kes õpetavad. Ainult akadeemilise [[vabadus]]e tingimustes on võimalik arendada ideid, mis on vajalikud [[ühiskond|ühiskonna]] edenemiseks ja elamisväärsemaks muutmiseks.
** Tõnu Viik., "Haridus on enamat kui ametiõpe.", Eesti Päevaleht, 9. september 2005
 
==Intervjuud==
* Enamik akadeemilisest ja kirjanduslikust tegevusest on ühemõõtmeliselt mimeetiline, sest rakendatakse üht metoodikat, üht [[stiil]]i, üht mõistete võrgustikku, üht autorit või [[teooria]]t. Huvitavaks läheb aga alles siis, kui [[mõtlemine|mõtlemises]] saavad kokku eri autorite või teooriate kokkusobimatud, ent sobitamist vajavad mõistete võrgustikud. Siis ei taastooda me enam etteantud diskursust, vaid murendame seda, küsime, otsime, loome. [[Sõna]] on siis jälle kord [[Herakleitos]]e [[tuli|tules]] – ta on poleemiline, ta peab jälle leidma tee inimeste ja asjade enesteni.
* Isegi teoreetiliselt ei ole võimalik väita, et tõeline filosoofia saaks seista oma loomist võimaldavatest institutsioonidest või sotsiaalsest ja kultuurilisest tingitusest eraldi. Kui pole just tegemist ilmutusliku tõetaotlusega, siis on oma situatiivsest piiratusest võimalik kaugemale välja näha ainult seda situatsiooni reflekteerides ja oma eelarvamusi läbi valgustades – nii palju kui me selleks siis parasjagu võimelised oleme. Oma autoripositsioon tuleb ribadeks analüüsida, mitte sellesse istuma jääda ja lasta tal [[tekst]]e toota. Selline enesekriitiline lammutamine ei vastandu unistusele ajatut teksti luua, vaid on ainus tee igavikuliseks lähenemiseks.
** Tõnu Viik, intervjuu: Joonas Hellerma, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kes-taidab-motlemise-ulesande-filosoofiast-xxi-sajandil/ "Kes täidab mõtlemise ülesande? Filosoofiast XXI sajandil"] Intervjuu Joonas Hellermale., Sirp, 15. november 2019
 
 
* [[Inimesed]] ja [[ühiskond|ühiskonnad]] üldiselt ei muuda oma mõtlemist muidu, kui olukord neid selleks ei sunni, ning see kehtib eelkõige alusväärtuste ja veendumuste puhul.
* [[Filosoofia]]t ei saa õpetada selles mõttes, et ta ei ole jäljendatav – teda ei saa kedagi või midagi matkides järele teha. Ja selles mõttes, et tal ei ole oma meetodit. Ei ole metodoloogiat, mida rakendades oleks tulemuseks filosoofia.
* [[Poliitik]]ud hakkavad jälle teadma, mis on [[rahvas|rahvale]] parim, [[talupojamõistus]] muutub uuesti teraseks, [[esoteerika|esoteerikud]] taastavad ühenduse kosmiliste jõududega, euroopa [[kultuur]]i tuumväärtused loonud kristlik [[kirik]] jätkab tähtsusetustumise kursil ning ettevõtjatest arvamusliidrid kuulutavad taas, et [[raha]] ei tule seina seest ja et [[semiootika]] õppekavad tuleks kiiremas korras sulgeda.
** Tõnu Viik, intervjuu: [[Urve Eslas]], "Filosoofiaprofessor usub intelligentsuse jõusse." Postimees, 12. juuli 2006
** Tõnu Viik. [https://www.err.ee/1081091/tonu-viik-viirus-teadus-ja-poliitika Viirus, teadus ja poliitika]. ERR, 23. aprill 2020
 
==Välislingid==
39 652

muudatust