Abielunaine: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Põlisrikaste ülempreestrid kandsid sageli ka argipäeviti torukübarat, kui pidid rahaga mõne preesterliku rituaali sooritama. Nad võitlesid tulihi...')
 
Resümee puudub
* Põlisrikaste ülempreestrid kandsid sageli ka [[argipäev]]iti [[torukübar]]at, kui pidid rahaga mõne preesterliku [[rituaal]]i sooritama. Nad võitlesid tulihingeliselt lühikeste [[kuub]]ede vastu õhtustel vastuvõttudel ja valgete [[vest]]ide vastu [[frakk|fraki]] all. Kui nad üldse [[armuke]]si pidasid, käisid nood riides nii maitsetult, et neid võis peaaegu abielunaisteks pidada. Põlisrikastele polnud [[üheksateistkümnes sajand]] veel päriselt lõppenud. (lk 162)
** [[Robertson Davies]], "[[Mis on lihas ja luus]]". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999
 
 
* Koduteel muutusin uudishimulikuks: "Mida su sõbrad minu kohta ütlesid?"
:Mees naeris: "Võluv [[naine]], ent halb [[mära]]. Liiga õrn. Mis moel sa temalt lapsi saad?"
:Niisugune oli üldine hoiak naise suhtes maal, kus vähem kui viieliikmelist perekonda nimetati "[[lastetus|lastetuks]]". Siin protestantlikul [[põhjamaa]]l põimusid kummalisel moel orientaalne ja balti maailmavaade. Abielus naine oli ainult [[ema]]. Ta ei tohtinud enam kanda heledaid riideid ega dekolteeritud [[kleit]]i, ta ei tohtinud kena välja näha, ta oli saavutanud [[eesmärk|eesmärgi]] — läinud mehele.
:"Miks sa [[must]]a ei kanna?" päris ämm, kui ilmusin ühes oma ilusamatest Pariisi kleitidest. "Sa oled ju abielunaine." (lk 87)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981
 
[[Kategooria:Perekond]]
39 652

muudatust