Napoli: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Viljandis külastas meid vanapoolne mõisnik, keda kõik teised naersid. See oli kasimatu üpriski räpane vanahärra, kellel oli suur hall habe. Ma olin "naabritega" juba harjunud ja ei lootnudki, et nad räägiksid millestki muust kui majapidamisest. Vanahärra aga küsis ootamatult, nagu oleks jutt kartulitest: "Kas te lugesite Anatole France'i uut teost?" :Pärast seda küsimust tekkis vanahärra ja minu vahel südamlik sõprus. Ta tul...'
 
3. rida:
 
* [[Viljandi]]s külastas meid vanapoolne mõisnik, keda kõik teised naersid. See oli kasimatu üpriski räpane vanahärra, kellel oli suur hall [[habe]]. Ma olin "naabritega" juba harjunud ja ei lootnudki, et nad räägiksid millestki muust kui majapidamisest. Vanahärra aga küsis ootamatult, nagu oleks jutt [[kartul]]itest: "Kas te lugesite [[Anatole France]]'i uut teost?"
:Pärast seda küsimust[[küsimus]]t tekkis vanahärra ja minu vahel südamlik [[sõprus]]. Ta tuli kolmeks päevaks[[päev]]aks külla, et võtta osa jahist, ja kaasas oli tal vaid [[hambahari]]. Ta jäi kolmeks nädalaks[[nädal]]aks. Me läksime koos jahile, kuid ei toonud mingit saaki koju, me vestlesime raamatutest[[raamat]]utest ja teistest maadest ning jätsime kitsed puutumata. Balti parunite silmis oli vanahärral tume [[minevik]]. Tollal kombekohase "õpingureisi" ajal oli ta sattunud Napolisse ning armunud seal kalurineiusse. Napoli iludus ei võtnud teda kuulda ning perekonna kohkumusest hoolimata jäi noor baltlane kümneks aastaks sinna, lakkamatult püüdes kauni kalurineiu soosingut võita. Lõpuks ei saadetud talle kodunt enam raha, iludus abiellus Napoli noormehega, ning parun tuli kurvalt koju tagasi, südames igatsus [[lõunamaa]]de järele. Perekond pani ta paari "tubli" naisega, kes valitses mõisat. Tema aga süvenes [[raamat]]uisse, kus leidis osa sellest elust, mis temalt rööviti. Head peremehed põlgasid teda ning oli liigutav näha, kuidas pisut kohmakas, pahuravõitu mees elustus, kui leidis inimese, kes tundis Napolit ja moodsat [[kirjandus]]t. (lk 95-96)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981