Toit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid |
|||
35. rida:
==Proosa==
* Inimese toit on koduloomad. Hirve toit on hein. Sajajalgsele maitsevad rohujuured. Öökullid-varesed himustavad hiiri. Kes nendest teab õiget maitset?▼
** [[Zhuangzi]] II peatükk (4.-3. sajand eKr), [[Jaan Kaplinski]] tõlge, Ex oriente. Eesti A ja O, Loomingu Raamatukogu, nr 16/17, 1989▼
* Süües isa suu auras. Ta mäluvad lõuapärad olid niisama täitmatud kui ta käed. Tütar seisis püsti, et isa [[taldrik]]ut kiiremini täita; tütre taldrik jäi tühjaks. Ükskord, kartis ta, pärib isa, miks mina ei söö. Isa sõnad olid tütrele veel hirmsamad kui teod. Isa sõnu mõistis tütar alles sellest ajast alates, mil ta täiskasvanuks sai, isa toimingud mõjutasid teda tema elu esimestest hetkedest peale. Isa, ma juba sõin, vastaks ta. Söö aga. Ent isa ei küsinud seda temalt oma [[abielu]] pikkade aastate jooksul mitte kordagi. Mälumise ajal ta mälus. Tema pilk püsis taldrikul, ainiti ja joobunult. Toidumäe kahanedes kustus silmade sära. Mehe mälumislihased panid pahaks, et neile anti liiga vähe tööd; nad ähvardasid peagi röökima pista. Häda taldrikule, kui see tühjaks sai! [[Nuga]] lõikunuks ta puruks, [[kahvel]] puurinuks läbi, [[lusikas]] löönuks katki ja röögatus paisanuks kildudeks. Aga selle tarvis seisis samas kõrval tütar. Tema jälgis teraselt muutusi isa ilmes. Niipea kui kulmude vahele ilmus esimene märk püstjast vaost, tõstis tütar juurde, ükskõik kui palju veel taldriku peal oli. Sest vastavalt isa meeleolule ilmus vagu iga kord ise kiirusega. Selle oli tütar selgeks saanud; alguses, pärast ema surma, talitas ta nagu emagi ja tõstis juurde taldriku seisu järgi. Sellega ta aga tulemusteni ei jõudnud, tütrelt nõuti enamat. Varsti sai tütrel asi selgeks ja ta luges isa tahtmisi näoilmest.
** [[Elias Canetti]] "Maailm peas", tlk Toivo Tasa (1983, lk 7)
43. rida ⟶ 48. rida:
* On ka veel olemas [[illusioon]], et keeruliste toitude valmistamine on "loomingulisem" kui lihtsate. Ma pole muidugi mingi barbar (lubage see mul kohe selgeks teha). Prantsuse külatoit, nagu seda ikka veel sellel õnnistatud maal leida võib, on väga hea; aga selle headuse aluseks on [[traditsioon]] ja [[intuitsioon]], mida ei saa järele ahvida. Pretensioonikas inglise majaperenaine peab keerulisust ja rituaali [[voorus]]eks, kuid vähe sellest - ta kasutab sageli oma eksiteele viivat [[kunst]]i nende heaks, kes tegelikult ei naudi üldse toitu, kuigi nad ühelgi juhul ei tunnistaks seda. (lk 15)
** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996)
* Yossarian reageeris pikantsele vürtsilamba lõhnale näljaselt juba ambulantsiautos, kui see hüples muhklikul teel, mis lebas nagu katkine traks haigla ja eskadrilli vahel. Lõunaks oli shish-kebab, suured ja maitsvad varda otsa aetud lihatükid, mis särisesid süte kohal nagu saatan ise, olles seitsekümmend kaks tundi marineerunud salajases segus, mille Milo oli Levandis varastanud ühelt petisest kaupmehelt; seda serveeriti koos iraani [[riis]]i ja parmesanikattega [[spargel|sparglivartega]], [[magustoit|magustoiduks]] olid flambeeritud [[kirsid]] [[jäätis]]ega ja seejärel aurav värske [[kohv]] benediktiini ja [[brändi]]ga.▼
** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 27▼
52. rida ⟶ 61. rida:
* Toidu [[tervis]]likkus on järjest olulisem teema. On ju [[vanasõna]]gi, et ütle mulle, mida sa sööd, ja ma ütlen, kes sa oled. Toit on ka [[vaktsiin]] ja [[ravim]]. Meie [[organism]] peab olema kaitstud hea tervisliku ning [[vitamiin]]irikka toiduga, mis on meie piirkonnale omane. Mille [[DNA]] on siin loodud, vastab meie [[kliima]]le, see kaitsebki meie [[immuunsus]]t.
** [[Dimitri Demjanov]] (Vesta Reest [http://www.pealinn.ee/tagid/koik/dimitri-demjanov-korralik-toit-ongi-vaktsiin-ja-ravim-n253396 Dimitri Demjanov: Korralik toit ongi vaktsiin ja ravim] Pealinn, 3. mai 2020)
▲* Inimese toit on koduloomad. Hirve toit on hein. Sajajalgsele maitsevad rohujuured. Öökullid-varesed himustavad hiiri. Kes nendest teab õiget maitset?
▲** [[Zhuangzi]] II peatükk (4.-3. sajand eKr), [[Jaan Kaplinski]] tõlge, Ex oriente. Eesti A ja O, Loomingu Raamatukogu, nr 16/17, 1989
▲* Yossarian reageeris pikantsele vürtsilamba lõhnale näljaselt juba ambulantsiautos, kui see hüples muhklikul teel, mis lebas nagu katkine traks haigla ja eskadrilli vahel. Lõunaks oli shish-kebab, suured ja maitsvad varda otsa aetud lihatükid, mis särisesid süte kohal nagu saatan ise, olles seitsekümmend kaks tundi marineerunud salajases segus, mille Milo oli Levandis varastanud ühelt petisest kaupmehelt; seda serveeriti koos iraani [[riis]]i ja parmesanikattega [[spargel|sparglivartega]], [[magustoit|magustoiduks]] olid flambeeritud [[kirsid]] [[jäätis]]ega ja seejärel aurav värske [[kohv]] benediktiini ja [[brändi]]ga.
▲** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 27
77. rida ⟶ 78. rida:
* Muidugi võib öelda, et [[taim]] on eeskätt toidu toit ja nõnda on siingi päris jubedust tekitavaid retsepte, näiteks [[kaerahelbepuder|kaerahelbeputru]] inimtoiduks tunnistama ei paindu mu meel vist eales.
** [[Karl Martin Sinijärv]], [https://kultuur.err.ee/1608446807/karl-martin-sinijarve-raamatusoovitused-hitlerist-kondiitrikunstini "Karl Martin Sinijärve raamatusoovitused: Hitlerist kondiitrikunstini"], ERR, 25.12.2021
==Vanasõnad==
| |||