Toit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
36. rida:
==Proosa==
* Inimese toit on koduloomad.
** [[Zhuangzi]] II peatükk (4.-3. sajand eKr), [[Jaan Kaplinski]] tõlge, Ex oriente. Eesti A ja O, Loomingu Raamatukogu, nr 16/17, 1989
* Süües isa suu auras. Ta mäluvad lõuapärad olid niisama täitmatud kui ta [[käed]]. Tütar seisis püsti, et isa [[taldrik]]ut kiiremini täita; tütre taldrik jäi tühjaks. Ükskord, kartis ta, pärib isa, miks mina ei söö. Isa
** [[Elias Canetti]] "Maailm peas", tlk Toivo Tasa (1983, lk 7)
* Pean märkima, et ma sõin lõunaks ja nautisin väga järgmisi asju: anšoovisepasta kuumal, [[või]]ga kaetud röstitud [[leib|leival]], sinna juurde [[uba|ube]] tomatikastmes ja harilikke aedube koos tükeldatud [[seller]]i, [[tomat]]ite, [[sidrun]]imahla ja [[oliiv]]iõliga. (Tõeliselt hea oliiviõli on väga oluline, maheda maitsega, tõin selle tagavara [[London]]ist kaasa.) Roheline [[pipar]] oleks olnud hea lisand toidule, aga külakaupluses (mis asub kahe miili pikkuse mõnusa jalutuskäigu kaugusel) seda ei olnud. (Keegi ei too midagi kaugesse Shruff Endi, seepärast hangin kõik, ka [[piim]]a, külast.) Sõin ka
* Toit on tõsine teema ja sellel teemal ei valeta muide ükski [[kirjanik]]. Ma imestan, kust ma olen pärinud selle õnneliku gastronoomilise meisterlikkuse. Kokkuhoidlik [[lapsepõlv]] andis mulle kaasa [[hirm]]u, et toitu ei tohi raisata. Ma nautisin väga lihtsat toitu, mida me [[kodu]]s sõime. Minu [[ema]] oli tavaline lihtne toidukeetja, aga tal puudus see hingestatud [[lihtsus]], mida ma nüüd toidus kõige rohkem hindan. Ma arvan, et minu [[ilmutus]] tuli nagu Pühal [[Augustinus]]el vastikusest liialduste vastu. Kui ma olin noor [[lavastaja]], siis olin üsna rumal ja konventsionaalne ning mõtlesin, et pean kostitama inimesi kallites [[restoran]]ides. Pikkamööda sai mulle selgeks, et kalli, pretensioonika, sageli keskpärase toidu suurel hulgal allakugistamine avalikes kohtades ei ole ainult ebamoraalne, ebatervislik ja ebaesteetiline, vaid on ka ebameeldiv. Hiljem pakkusin oma külalistele lihtsaid rõõme ''chez moi''. Mis saab olla veel hõrgutavam kui värske, kuum röstitud leib või ja suitsuheeringa pastaga, aga ka ilma selleta? Või lihtsalt keedetud
* On ka veel olemas [[illusioon]], et keeruliste toitude valmistamine on "loomingulisem" kui lihtsate. Ma pole muidugi mingi barbar (lubage see mul kohe selgeks teha). Prantsuse külatoit, nagu seda ikka veel sellel õnnistatud maal leida võib, on väga hea; aga selle headuse aluseks on [[traditsioon]] ja [[intuitsioon]], mida ei saa järele ahvida. Pretensioonikas inglise majaperenaine peab keerulisust ja rituaali [[voorus]]eks, kuid vähe sellest - ta kasutab sageli oma eksiteele viivat [[kunst]]i nende heaks, kes tegelikult ei naudi üldse toitu, kuigi nad ühelgi juhul ei tunnistaks seda. (lk 15)
** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996)
56. rida:
* Kui mingi [[sündmus]] peab emotsionaalses, sümboolses või müstilises plaanis midagi tähendama, on toit käepärast, et seda pühitseda ja kinnitada. Kõik [[kultuur]]id pruugivad toitu kui heakskiidu või mälestamise väljendust ja mõnele toidule omistatakse koguni üleloomulikke omadusi, teisi süüakse sümboolselt, kolmandaid rituaalselt, kusjuures ebaõnn tabab puupäid või [[skeptik]]uid, kes unustavad [[retsept]]i või ajavad kombetalituste järjekorra segi. (lk 151)
* Ühel või teisel ajal on kõiki fallosekujulisi toite, nagu [[porgand]]id, [[porrulauk|porrulaugud]], [[kurgid]], marineeritud kurgid, [[meripura]]d (mis leotatult paisuvad), [[angerjad]], [[banaan]]id ja [[spargel]], hinnatud kui afrodisiakume, nagu ka [[Auster|austreid]] ja [[viigimari|viigimarju]], kuna need meenutasid inimestele naise [[genitaal]]e; [[kaaviar]]i, kuna need on emakala munad; ninasarvikusarve, hüäänisilmi, jõehobukoonu, alligaatorisaba, kaameliküüru, luigegenitaale, tuviajusid ja hanekeeli põhimõttel, et millelgi nii haruldasel ja eksootilisel peab olema [[võluvägi]]; kuivatatud [[ploom]]e (mida pakuti volilt Elizabethi-aegsetes bordellides); [[virsik]]uid (nende sarnasuse tõttu tuharatega); [[tomat]]eid, mida nimetati "armuõunteks" ja peeti [[Eeva]] [[kiusatus]]eks [[Eedeni aed|Eedeni aias]]; [[sibul]]aid ja [[kartul]]eid, mis meenutavad munandeid, nagu ka "preeriaaustreid", keedetud pullimune; ja [[alraun]]ijuurt, mis näeb välja nagu mehe reied ja [[suguti]]. (lk 155)
* Mitte et [[kõigesööja]] elu lihtne oleks. [[Koaala]] ei pea muretsema, kas tema järgmine suutäis on mürgine. Tegelikult on [[eukalüpt]] väga mürgine, aga koaalal on keerukas ja kaitsev [[soolestik]], nii et tema lihtsalt sööb eukalüpti, just nii, nagu seda sõid tema vanemad.
* Lõhnal ja [[maitse]]l on ühine tuulutusšaht otsekui [[kõrghoone]] asukatel, kes teavad, millisel õhtul [[naaber|naabrid]] karrirooga, [[lasanje]]t või Cajuni toite söövad. (lk 167)
* Olen kokku puutunud mitut usku välitööteadlastega, kes on söönud kohalikke toite nagu [[rohutirts]]ud, [[kaan]]id või kookospiimas hautatud
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
|