Redaktsioon: 29. detsember 2021, kell 20:18 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 985 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. detsember 2021, kell 21:33 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 985 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
10. rida: * Tõmban kotist [[pass]]i välja ja lehitsen templiteta raamatukest. [[Passipilt\|Passipildi]] juures jään pidama. Mulle ei meeldi endast tehtud fotosid vaadata. Mu juuksed on liiga sirged, mu silmad on liiga suured, mu nägu on liiga kahvatu. Ma näen välja, nagu lahustuksin olematusse. :Aga foto passis on teistsugune: see tehti kolm aastat tagasi, kui ma käisin veel põhikoolis. Mul on sellel kartmatu pilk ja ma näen välja, nagu oleksin oma ülejäänud elu suhtes ~~ülipönevil~~ülipõnevil. Ma olin siis üheteistaastane ja mulle meeldis tühjade munakoorte sees aed[[kress]]i kasvatada. :Ma ei ole enam see tüdruk. (lk 10) 73. rida: :Kui takso minema sõidab, vaatan põnevusega enda ümber ringi. Tänavat ääristavad kõrged, õhulised, leegitsevates sügisvärvides puud. Enamik maju on viiekorruselised. Nad on punakaspruunid ja ookerkollased ja hallid, lamedate katuste ja graatsiliste metallist tuletõrjetreppidega fassaadidel. Mööda kõnnib kaks tüdrukut, kelle kohta võin kohe öelda, et nad on [[modell]]id. Nende jalad on pikad ja peenikesed. Neil on näol tüdinud ilme ja käes suur papptops kohvi. Sellise plastkaanekesega. (lk 33) * ״[Seth:] "Abby on üheksa-aastane ja see on tüdrukute puhul kõige jubedam [[vanus]]. Tal pole aimugi, kui ohtlik maailm on, aga ta arvab, et on [[James Bond]] ja suudab kõik New Yorgi probleemid ära lahendada." :"Ja et ta võib sulle tüdruksõbra sebida." :Kohe soovin, et ma poleks midagi öelnud, sest ta põskedelt oli [[Punastamine\|punetus]] just kaduma hakanud. (lk 36) 88. rida: * Vaatan telefoni. Olen saanud kolm uut vastamata kõnet isalt. Mu kehas on šokeerivalt palju [[rakk]]e, mis tahavad nuttes talle tagasi helistada, aga ma ignoreerin neid. (lk 41) * Kell on kuus õhtul ja väljas pimeneb kiirelt. [[~~Tänavalatern~~Tänavalatern]]ad löövad põlema ja ühtäkki näib tänav justkui mõnest teatritükist pärit olevat. Enne jalutasin üle võtteplatsi, nüüd seisan laval koos papist tuletõrjetreppide ja plastist rekvisiitpuudega. Aeg-ajalt viskab keegi alla paar sügislehte. Iga leht on kahe teineteise külge kleepunud [[süda]]mekese kujuline. :Silmitsen neid tükk aega. Siis asetan jala kahele südamekesele ja liigutan saabast aeglaselt edasi-tagasi. (lk 41-42) * Tõmban [[kohver\|kohvril]] sanga välja ja hakkan kõndima. Rattad kõrisevad tuhmilt betoonist kõnniteel. Möödun värvilistest majadest, astun ühest valgusvihust teise - ja mõtlen noormehele, keda kord [[televiisor]]ist nägin. [[Trumani show\|See kahekümneaastane tüüp oli kolmeteistkümnendast eluaastast saadik tundnud, et ta on filmis]]. Ta ei olnud ''tõeline'', ütles ta ise. Ja vanemad ja sõbrad ja õpetajad olid ka kõik [[näitleja]]d. :Mul oli temast kahju. Keegi ei taha igavesti näitleja olla. Aga samal ajal mõtlesin, kas ta polnud mitte ainuke, kes ütles valjusti välja selle, mida me kõik tunneme. Põhikoolis oli võib-olla teisiti. Aga minu [[keskkool]]is mängib igaüks mingit [[roll]]i. Tõsiselt. Terve meie [[koolimaja]] on üks suur [[teater]]. :Ma loodan muidugi, et hiljem see muutub. Aga vahel, kui keset kõige sügavamat ööd ärkvel olles voodis laman, kardan ma, et see ei lõppe iialgi. Siis on mul hirm, et [[täiskasvanu]]na ei saagi näitlemist lõpetada. Et sa ei saa kunagi vabaks. Et see jääbki alatiseks kestma. (lk 42-43) 158. rida: :"Täpselt," ütleb Jim. "Me ei taha nende [[aatompomm]]e ja [[tapjarobot]]eid ja haletsusväärseid koole." :Seth pistab suhu tüki parti. "[[Ratas]] mulle iseenesest muidu täitsa meeldib." (lk 194)

Anna Woltz: erinevus redaktsioonide vahel