Vabadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
53. rida:
:"Ole nüüd, Jackie," ütleb Jim naerdes, "see, mis inimesi [[õnn]]elikuks teeb, ei ole kunagi mind õnnelikuks teinud. Ja sina oled alati vaba olnud. Sul pole kunagi [[isa]] vaja olnud ja sa saad vabalt ilma meheta hakkama." (lk 23)
* [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017
67. rida ⟶ 66. rida:
:Päris ilma toeta maailmas ka hakkama ei saa. Kõik teed on libedad. Võid kukkuda ja luud murda. Kui on, millest kinni haarata, võid küll libiseda, aga jääd ikka püsti.
* [[Fanny de Sivers]], "Igal juhul tuleb elus mõni prohmakas kaela", intervjuu Valve Raudnaskile, rmt: "Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III". Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Gallus 2020, lk 374
82. rida ⟶ 80. rida:
:Ja sellepärast ongi oluline toetada vabadusi. Igal juhul toetada [[mõttevabadus|mõtte]]-, [[sõnavabadus|sõna]]-, ettevõtlusvabadust. See on see, millest tuleb turvaline [[tulevik]]. Igasugune mõtte- ja tegevusvabaduse piiramine selle nimel, et meil tuleks turvaline tulevik, on silmamoondus. Seda ei tohi lasta juhtuda.
* [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)
* Minu sügav veendumus on siiski, et vaba inimene on ühiskonnale alati palju kasulikum kui orjameelne. Vabadus tähendab ka [[vastutus]]t. Muide, see tees käib ka [[võim]]u kohta — mida suurem on võim, seda suurem on ka vastutus. Kahju, et võimulolijad selle lihtsa tõe tihti unustavad.
** [[Ene Ergma]] [https://www.err.ee/1032045/ene-ergma-teadus-ja-vabadus "Teadus ja vabadus"] ERR, 06.02.2020
98. rida ⟶ 94. rida:
:Vastutusest soovitakse loobuda teinegi kord, eristades vabaduse vastutusest. See on [[igatsus]] selle järgi, kus otsustamise teen "[[mina]]", kuid, kui tagajärg on ebameeldiv või halb, siis on vastutajaks keegi teine. See on soov jätta endale au ja teistele süü. Neid teisi tuleb karistada nende edukuse eest, sest ei ole ju võimalik, et "mina" ei ole parim või "mina" eksib, seega on need teised oma edukuse saanud tänu [[süvariik|süvariigile]], sobingute või diilidega.
* [[Maris Lauri]], [https://www.err.ee/1134750/maris-lauri-vabadusest-ja-vastutusest "Vabadusest ja vastutusest"] ERR, 14.09.2020
105. rida ⟶ 100. rida:
* Millal kaotasime vabaduse, millal raiskasime ära toidu ja looduse, seda mõistame alles siis, kui need on läinud.
** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020
112. rida ⟶ 106. rida:
:Päevad kloostris olid täielik [[puhkus]] Pentti Saarikoskiks olemisest. Usun, et ta tundis end kloostris vabamalt, kui oli aastakümneid mujal tundnud. (k 201)
* [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012
122. rida ⟶ 115. rida:
:[[Kuramaa]] ja [[Läti]]maa on üks ja sama. (lk 12)
* [[Māra Zālīte]], "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, 2015
* Oma hädaks ja orjuseks tunnevad linnaelanikud liikumises vaid üht mõõdet; nad kõnnivad [[sirgjoon]]t mööda, nagu veetaks neid nööri otsas. Üleminek joonelt tasapinna kahele mõõtmele, nagu üle põllu või läbi metsa rännates, teeb orjad võrratult vabaks nagu [[Prantsuse revolutsioon]]. [[Õhk|Õhus]] aga oled kolmemõõtmelises täies vabaduses; pärast pikki paoaastaid ja igatsusi viskub koju ihkav süda ilmaruumi embusse.
<poem>
[[Gravitatsioon]]iseadused ja aeg
"...elu haljas salus
mängivad kui taltsad kiskjad, keegi ei teadnud,
kui õrnad nad võivad olla!" (lk 155)
* [[Karen Blixen]], "[[Aafrika äärel]]". Tõlkinud [[Riina Jesmin]]. Mediasat Group, 2005
==Luule==
| |||