Mateeria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Füüsika |
|||
15. rida:
* Niisiis on loodus meid paigutanud ühele kolmest keskmisest [[planeet|planeedist]], millel näib valitsevat ka keskmine suhe ja tasakaalustatud proportsioon [[aeg]]ade ning [[ruum]]ide, võimalik, et ka olendite tekke osas. Meie mateeria vahekord meie [[vaim]]uga on ehk niisama palju vastastikku kaalutletud kui meie [[päev]]ade ja [[öö]]de pikkus.
** [[Johann Gottfried von Herder]], "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast", tõlkinud Krista Räni. Tartu: Ilmamaa, 2019, lk 29
49. rida ⟶ 48. rida:
* Niiviisi lebades, tardunud [[pilk]] juhitud läbi akna, pole d'Artagnan enam [[sõjamees]], d'Artagnan pole enam paleeohvitser, vaid lihtsalt [[väikekodanlane]], kes kuidagi oleskleb lõunasöögist õhtusöögini ja õhtusöögist magamaminekutunnini. Ta on üks neist tublidest luustunud ajudest, kus ei leidu paigakest ainsagi mõttekese jaoks, sest mateeria luurab nii tigedalt [[arukus]]e väravatel ja valvab, et [[Salakaup|salakaubana]] mõttevarjugi koljusse ei toodaks.
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]", tõlkinud Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 393
* "Mul on külm," niutsus Snowden. "Mul on külm."
:"Pole midagi," pomises Yossarian mehaaniliselt, liiga vaikselt, et teda kuulda olnuks. "Pole midagi." Ka Yossarianil oli külm ja ta värises kontrollimatult. Ta vaatles lootusetult seda sünget saladust, mille Snowden oli kõikjale mööda räpast põrandat laotanud ja kattus üle kere kananahaga. Tema [[soolikad|soolikates]] peituvat sõnumit oli lihtne lugeda. [[Inimene]] on mateeria, see oligi Snowdeni saladus. Pilla ta aknast välja ja ta kukub. Pane ta põlema ja ta põleb. Mata ta maha ja ta mädaneb, nagu igasugu muugi [[prügi]]. Ilma [[vaim]]uta on inimene prügi. See oligi Snowdeni saladus. Kõik sõltub [[küpsus]]astmest. (lk 565)
* [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020
==Draama==
| |||