Blaise Pascal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
21. rida:
===Jumalata inimese armetus===
* See, mida ma [[Montaigne]]'is leian, ei peitu mitte temas, vaid minus.
** 64/689, lk 37
* Peab tundma iseennast; isegi kui see ei aita [[tõde]] leida, aitab see vähemalt oma [[elu]] korraldada, ja sellest pole midagi paremat.
** 66/72, lk 37
* ''Teaduste tühisus''. - [[Teadus]] välistest asjadest ei paku mulle häda ajal [[lohutus]]t selle vastu, et ma ei tunne [[kõlblus]]t; aga teadus kommetest pakub mulle alati lohutust selle vastu, et ma ei tunne teadusi välistest asjadest.
** 67/23, lk 37
* Liiga palju ja liiga vähe [[vein]]i; kui te talle tilkagi ei anna, ei leia ta [[tõde]]; annate liiga palju, sama lugu.
** 71/38, kl 38
* Selle asemel et [[asi|asju]] puhtal kujul vastu võtta, kaunistame neid omaenese omadustega ja vajutame oma liitolemise pitseri kõikidele lihtsatele asjadele, millest mõtleme.
** 72/199, 47
* Ma ei saa [[René Descartes|Descartes]]'ile andestada: ta oleks hea meelega tahtnud kogu oma [[filosoofia]]s ilma [[Jumal]]ata toime tulla, aga ometi oli ta sunnitud laskma anda Jumalal laksu, et [[maailm]] [[liikumine|liikuma]] panna; rohkemaks pole tal Jumalat vaja.
** 77/1001, lk 51
* Olen täiesti veendunud, et kui kõik teaksid, mida inimesed üksteisest räägivad, poleks maailmas neljagi [[sõber|sõpra]].
** 101/792, lk 69
* Isegi kui inimesed räägivad asju, mid ei too neile mingit kasu, siis ei tule sellest veel sugugi järeldada, et nad ei valeta; sest leidub inimesi, kes valetavad lihtsalt valetamise pärast.
** 108/742, lk 72
* [[Loodus]] teisendab ja jäljendab, [[kunst]] jäljendab ja teisendab.
** 120/541, lk 76
* Kui alp on maalikunst: ta äratab imetlust sarnasuse tõttu asjadega, mida endid sugugi ei imetleta!
** 134/40, lk 79
* Tähtsate inimeste [[õnn]] selles seisnebki, et nende ümber on hulk inimesi, kes nende meelt lahutavad, ja nende käes on [[võim]] niisugust olukorda säilitada.
** 139/136, lk 87
* [[Kleopatra]] [[nina]]: kui see olnuks natuke lühem, oleks kogu maakera [[nägu|pale]] teistsugune.
** 162/413, lk 98
* ''[[Meelelahutus]]''. - Kuna inimesed ei osanud ravida [[surm]]a, armetust ja teadmatust, võtsid nad nõuks loobuda selle kõige peale mõtlemast, et saada [[õnn]]elikuks.
** 168/133, lk 99
* Suuri ja väikesi tabavad ühesugused õnnetused, pahandused ja kired; aga üks on ratta ülaserval, teine telje lähedal, ja seepärast ei raputa samad jõnksatused teda nii hirmsasti.
** 180/705, lk 103
* Tormame muretult [[kuristik]]ku, kui oleme endale ette seadnud midagi, mis takistaks meid seda nägemast.
** 183/166, lk 104
===Kihlveo paratamatusest===
| |||