Uba: erinevus redaktsioonide vahel

* Kui ta kohvikatla kolmandat korda värske [[vesi|veega]] täitis, oli ta just teada saanud, et kohvijoomise [[komme]] [[Euroopa]]s ja kõigepealt [[Viin (linn)|Viin]]is läbi lõi just aastal 1683, pärast seda kui türklaste suur pealetung oli tagasi löödud. Siis oli taganenud [[vaenlane|vaenlase]] laagris leitud mitu kotti isevärki ubadega, mille väärtust keegi ei osanud hinnata ja mis selletõttu peaaegu muidu langesid ühe aruka Viini kaupmehe kätte. Kaupmees oli üks neid väheseid, kes teadis, milleks [[türklased]] neid ube kasutasid, ja sellele põhikapitalile toetudes oli ta avanud esimese [[kohvik]]u ...

** Karl Ristikivi, "[[Kahekordne mäng]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1972, lk 106-107

 

* Pean märkima, et ma [[söömine|sõin]] lõunaks ja nautisin väga järgmisi asju: anšoovisepasta kuumal, [[või]]ga kaetud röstitud [[leib|leival]], sinna juurde ube tomatikastmes ja harilikke aedube koos tükeldatud [[seller]]i, tomatite, [[sidrun]]imahla ja [[oliiv]]iõliga. (lk 13)

** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996)

 

* Suvel [[piim]] ja [[või]], piim tavaliselt hapupiima või kohupiima näol. Talvel hapud kapsad, naerid, [[porgand]]id, tangusupp ja [[supp|supid]], milles ujuvad verest tehtud klimbid, soolaheeringad ja teised [[kala]]d, eriti [[silk|silgud]]. Kaunviljadest söövad herneid, ube, läätsi. Peatoiduks on aga rukki[[leib]], rammus, kosutav, toitev ja tervislik. Selline leib ja veel [[piim]]a või [[õlu]]t sinna juurde moodustab tihti söögikorra. Armastavad soolatud või kuivatatud kala, mida küpsetatakse [[tuli|tulel]], aga armastatakse ka värsket kala. Kala tagavarad on mitmeks kuuks. Täiendust leitakse metsast ulukite, [[lind]]ude, [[mari|marjade]] ja [[seen]]te näol.

** Petri, sakslasest koduõpetaja Eestis 18. sajandil (Kersna, A., Rekkor, S., Piiri, R., Aarma, D., Aavik, Õ., Luigas, I., Vendla, E., Rego, I. 2004. "Eesti rahvusköök". Tallinn: Maalehe Raamat.)

 

==Luule==