Margit Langemets: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Margit Langemets''' (sündinud 8. jaanuaril 1961) on eesti keeleteadlane ja leksikograaf. ==Artiklid== * Keel on nagu inimene: üle kõige meeldib talle arvatavasti olla "õnnelik, vaba ja laisk", nagu luuletas Betti Alver. Nõnda on keel ääretult osav teistelt laenama, pikki sõnu lühemaks tegema, võõraid häälikuid suupärasemaks mugandama, sama sõna uues tähenduses kasutama – kõik omaenda mugavuse ehk keeleökonoomia nimel. Teisalt on kee...' |
|||
6. rida:
* Paljud [[Laensõna|laenud]] ei tule üldse tühjale kohale, vaid olemasolevate sõnade kõrvale: kui ennemini usaldasime oma ''[[kõhutunne]]t'' või ''sisetunnet'', siis nüüd ''sabatunnet''. Samamoodi tuli omal ajal alamsaksa ''[[pott]]'' soomeugri ''paja'' asemele, germaanlaste ''priius'' on pisut alla vandunud slaavlaste ''[[vabadus]]ele''. Ent keeles on nad kõik alles.
:Sabatunne ütleb, et meie keelel on hea elu.
30. rida:
* Süstemaatilise polüseemia mallid võtavad üldistatult kokku [[nimisõna]] iseäraliku võime "[[venimine|venida]]" vajadusel tähistama väga mitmesuguseid asju: kui eset, siis ka (sellega seonduvat) tegevust, (selle) materjali, (selle sisse mahtuvat) kogust jm; kui asutust, siis ka sealseid inimesi, samuti hoonet, kus asutus toimib, vahel ka tegevust. Eks peitub selleski seesama keeleökonoomia: on väga mugav kasutada üht ja sama sõna ühe situatsiooni kõigi osaliste (elementide) jaoks. Siiski ei tohi teate edastaja [[valvsus]]t päris kaotada: ta peab veenduma, et [[teade]] läks pärale nii, nagu ta välja saadeti, nagu ta mõte (sisu) oli. Kui see ei õnnestu, sest rikutud on vähima pingutuse põhimõtte seesmist [[tasakaal]]u, siis on sujuv [[suhtlus]] häiritud. (lk 20)
** Margit Langemets, [https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2009_2/OK_2009-2_02.pdf "Kui palju ja kuidas on sõnadel eri tähendusi?"], Oma Keel 19/sügis 2009, lk 13-20
==Välislingid==
| |||