Rasedus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
3. rida:
* [[Martin Luther]]i [[abielu]] suhtes ei ole mingit [[kahtlus]]t, kuid kuuldus tema [[naine|naise]] varasemast vangipõlvest on vale; praegu öeldakse ta siiski rase olevat. Kui peaks vastama tõele rahvajutt, et [[Antikristus]] sünnib [[munk|mungast]] ja [[nunn]]ast (millist juttu need inimesed üha kordavad), kui palju tuhandeid Antikristusi peab maailmas juba olema!
** [[Desiderius Erasmus]] kirjas François Dubois'le (13: märts 1526)
 
 
* "See DeeAnne," jätkas Memm hoiataval toonil, kui me kolmekesi hakkasime toa poole astuma, "ta on minu teada üks kord juba rase olnud. Sa vaata ette, et ta sinuga mõnda valmis ei vehi, saad veel eluaeg maksta. Teisalt, eks või see olla ainus viis, kuidas ma lapselapselapsi näha saaksin!" (lk 29)
** [[Charlaine Harris]], "Surnud, kuni jõuab öö", tlk Annemari Oherd, Tallinn: Kirjastuskeskus, 2010
 
 
* [[Naisteajakirjad]] jagavad pereemale ohtralt õpetusi, kuidas [[nõudepesu|nõusid pestes]] säilitada seksuaalne [[veetlus]], kuidas raseduse ajal [[elegants|elegantseks]] jääda, kuidas sobitada [[koketerii]], emadus ja majanduslikkus, ent kõiki neid [[Nõuanne|nõuandeid]] kohusetruult järgides läheb naine peagi [[hullus|peast segaseks]] ja närbub. (Ema, lk 388-389)
11. rida ⟶ 13. rida:
 
 
* Soledad on end välja sirutanud, [[seljakott]] padjaks pea all ja sõrmed põimitud võre külge. Tema nägu on haiglaselt hallikas.
:"Kuidas sa end tunned?" küsib Lydia. Tema endise elu [[sõnavara]] on muutunud ebapiisavaks, aga midagi muud tal ka ei ole.
:Soledad avab suu, aga suleb selle siis ilma vastamata ja raputab pead.<!--//-->
:"Kui ma Lucat ootasin, aitasid [[iiveldus]]e vastu oliivid," ütleb Lydia vaikselt. Seejärel kuuleb ta mõttes pikka epistlit [[vastuväide]]test. ''Kui ma Lucat ootasin, ei olnud ma viieteistaastane. Kui ma Lucat ootasin, ei pidanud ma sõitma tuhandeid miile kaubarongi katusel. Kui ma Lucat ootasin, ei olnud tema eostatud [[vägistamine|vägistamise]] käigus.''
:"Oliivid?" Soledad krimpsutab nägu, toetab lõua seljakotile ja suleb silmad, aga sellest pole kasu. Pärast kahte sügavat hingetõmmet sööstab ta rongiserva juurde ja oksendab üle selle. (lk 268-269)
* [[Jeanine Cummins]], "Ameerika pind", tlk [[Evelin Banhard]], 2021
 
==Luule==