Eestlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
 
==Proosa==
* Olgu selle definitsiooniga kuidas on, terve mõistuse – [[talupojatarkus|talupojatarkuse]] – [[apologeet|apologeetide]] arvates on erinevalt "nendest teistest" talupojatarkus meil kõigil olemas ja see teeb meid eriliseks: "[[Eesti]] suurim väärtus on [[Konservatiivsus|konservatiivne]] talupojatarkus." Just talupojatarkus on "üheks meie [[Väärtused|püsiväärtuseks]]". Talupojatarkusest on saanud üks eestluse [[narratiiv|narratiive]] ja seda on asunud konservatiivselt meelestatud [[Poliitik|poliitikud]] hoolega sisuga täitma. Millegipärast ei taheta küsida, kas vastandamine meie vs. nemad on põhjendatud ja kas just talupojatarkus on see, mis teeb meid eriliseks ja neist teistest paremaks.
** [[Ülo Niinemets]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/talupojatarkuse-jalgedel-i/ "Talupojatarkuse jälgedel"], Sirp, 30. oktoober 2020
 
 
* Mina ütlen selle põhjal, mida ma nende paari päeva jooksul seal nägin ja kogesin, et eestlus võib [[Eesti]]s säilida ja see saabki säilida ainult Eestis. On olemas kõige paremad võimalused, et eestlus säilib ja areneb sellel maal, mis on eestluse kants ja ainus kants. Ma ei tea, kui palju [[Väliseestlased|väliseestlasi]] on olemas laias maailmas. Nad on ilmutanud elavat ja austusväärset kultuuritegevust, kuid on loomulik, et mõne generatsiooni pärast eestlus mujal kui Eestis kaob. Võrdluseks võiks võtta näiteks [[soomlus]]e [[Ameerika]]s. See on isegi hästi säilinud, see Ameerika soomlus. Kuid sellele on kaasa aidanud mõned lisategurid, mida minu meelest on olnud kolm: ühine asustus, kohaliku keele oskamatus ja tagasihoidlik haridustase. Just need tegurid on elus hoidnud soomlust Ameerikas vähemalt paar inimpõlve. Aga sedamööda, kuidas need tegurid ära langevad, kaob ka soomlus Ameerikast. Ja eestluse säilimine [[välismaa]]l, nii paradoksaalne kui see ka on, on minu arust veel nõrgemal alusel just sellepärast, et need eestlased, kes põgenesid välismaale, olid enamasti üsna kõrge haridustasemega. Neil on kergem kohaneda selles ühiskonnas, kus nad peavad elama ja mida neil tuleb teenida. Ja sellepärast ma ei usu, et eestlus välismaal säiliks niigi kaua, kui on püsinud soomlus näiteks Ameerikas. Ja sellepärast, kui me tahaksime midagi teha selle heaks, et rajada eestlusele head tulevikuvõimalused, ei näe ma muud vahendit kui hoida üleval kontakte Eestis elavate eestlastega.
** [[Urho Kaleva Kekkonen]], "Kõne soome estofiilidele" (14. mai 1964), tõlkinud [[Sirje Olesk]], Akadeemia 2/2005, lk 240
 
 
19. rida ⟶ 16. rida:
 
 
* Olgu selle definitsiooniga kuidas on, terve mõistuse – [[talupojatarkus|talupojatarkuse]] – [[apologeet|apologeetide]] arvates on erinevalt "nendest teistest" talupojatarkus meil kõigil olemas ja see teeb meid eriliseks: "[[Eesti]] suurim väärtus on [[Konservatiivsus|konservatiivne]] talupojatarkus." Just talupojatarkus on "üheks meie [[Väärtused|püsiväärtuseks]]". Talupojatarkusest on saanud üks eestluse [[narratiiv|narratiive]] ja seda on asunud konservatiivselt meelestatud [[Poliitik|poliitikud]] hoolega sisuga täitma. Millegipärast ei taheta küsida, kas vastandamine meie vs. nemad on põhjendatud ja kas just talupojatarkus on see, mis teeb meid eriliseks ja neist teistest paremaks.
* "Õnnetuseks" on Eesti üks väheseid riike, kus inimeste [[identiteet]] on sedavõrd suurel määral [[mets]]alist päritolu. Meie eestlus on suuresti metsaeestlus.
** [[Ülo Niinemets]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/talupojatarkuse-jalgedel-i/ "Talupojatarkuse jälgedel"], Sirp, 30. oktoober 2020
** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
29. rida ⟶ 34. rida:
* [Eesti Rahva Muuseumi tulevikust uues majas:] Eelkõige tuleb hoiduda [[ossifikatsioon]]ist (pärandi ja mäluga tegelejatel on alati see risk) ja esitada dünaamilise eestluse ideed (nii publikule mõeldud hariduslike ürituste kui ka spetsiaalsete väljapanekute kaudu). Kui kogude ja ka kunstiteoste kaudu kujundada eestlaseks olemist, siis ei tohi unustada küsimust, mida tähendab olla meelelaadilt [[eestlane]].
** [[Maria Mälksoo]], ''cit. via'': Fran Martínez, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/paradoksaalne-uus-algus/ "Paradoksaalne uus algus"], Sirp, 30.09.2016
 
 
* "Õnnetuseks" on Eesti üks väheseid riike, kus inimeste [[identiteet]] on sedavõrd suurel määral [[mets]]alist päritolu. Meie eestlus on suuresti metsaeestlus.
** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018
 
 
 
* [[Prantsusmaa]] president [[Emmanuel Macron]] ütles vahetult pärast ametisse astumist mu meelest õigesti, et postmodernism oli halvim, mis võis lahke, üksteist arvestava elukorralduse ehk liberaalse [[demokraatia]]ga juhtuda. Prantslane ja eestlane, [[inimene]] üleüldse vajab jätkuvalt [[rituaal]]e, midagi, mis on püha, mis liidab ega lahuta. Vaba [[ühiskond|ühiskonna]] ja vaba inimesega on selline ühistunne ühitatav. Nagu ka õigus end kuuluvustest lahti rebida.
: Põhiseaduses seatud eesmärk – eriline Eesti, eestlus – läheb vastuollu postmodernistlike arusaamadega. Ja las läheb! Üleilmne ühetaolisus, kus kadunud on rahvuslikud-riiklikud rituaalid, sümbolid, [[keel]]ed, kultuuriruumid, kõik, mis tekitab rahvuslikku ühistunnet, on [[utoopia]].
* [[Ülle Madise]] [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks"] ERR, 14.03.2019
 
==Välislingid==