Eestlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
 
==Proosa==
 
* [[Miina Härma]] loomingus an aga juba valitsemas murrang: see on eestluse, rahvusliku rõhutamine. Ta püüab kõigepealt kukutada saksa lauluseltsi-stiili ainuvalitsust kõige mõjuvama vahendiga - eesti rahwaviisiga. Ning nende haruldaselt kõlava ja haaravalt lihtsa seadega ei ole ta üksnes avanud meie kaunimate rahvaviiside varasalve, vaid ka sisendanud meisse [[usk]]u eesti helikunsti rahvuslikku omapärasse ja meie rahva vaimsesse energiasse üldse. Ning kes teab, kas ilma Miina Härma "Tuljaku," "Pidu hakkab," "Ehi veli, opi veli," "Tule koju", "Lauliku lapsepõlve" jne. oleksimegi nii jõudsalt sirgunud selleks rahvuslikult häälestatud, iseteadvaks rahvaks, milleks meie praegu oleme kujunenud.
** [[Harald Laksberg]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19390208.2.36 "Miina Härma elu ja töö"] Postimees, 8. veebruar 1939, lk 5
 
 
* Mina ütlen selle põhjal, mida ma nende paari päeva jooksul seal nägin ja kogesin, et eestlus võib [[Eesti]]s säilida ja see saabki säilida ainult Eestis. On olemas kõige paremad võimalused, et eestlus säilib ja areneb sellel maal, mis on eestluse kants ja ainus kants. Ma ei tea, kui palju [[Väliseestlased|väliseestlasi]] on olemas laias maailmas. Nad on ilmutanud elavat ja austusväärset kultuuritegevust, kuid on loomulik, et mõne generatsiooni pärast eestlus mujal kui Eestis kaob. Võrdluseks võiks võtta näiteks [[soomlus]]e [[Ameerika]]s. See on isegi hästi säilinud, see Ameerika soomlus. Kuid sellele on kaasa aidanud mõned lisategurid, mida minu meelest on olnud kolm: ühine asustus, kohaliku keele oskamatus ja tagasihoidlik haridustase. Just need tegurid on elus hoidnud soomlust Ameerikas vähemalt paar inimpõlve. Aga sedamööda, kuidas need tegurid ära langevad, kaob ka soomlus Ameerikast. Ja eestluse säilimine [[välismaa]]l, nii paradoksaalne kui see ka on, on minu arust veel nõrgemal alusel just sellepärast, et need eestlased, kes põgenesid välismaale, olid enamasti üsna kõrge haridustasemega. Neil on kergem kohaneda selles ühiskonnas, kus nad peavad elama ja mida neil tuleb teenida. Ja sellepärast ma ei usu, et eestlus välismaal säiliks niigi kaua, kui on püsinud soomlus näiteks Ameerikas. Ja sellepärast, kui me tahaksime midagi teha selle heaks, et rajada eestlusele head tulevikuvõimalused, ei näe ma muud vahendit kui hoida üleval kontakte Eestis elavate eestlastega.
14. rida ⟶ 18. rida:
:"Sina küll, aga isa mitte. Sa tead, et ta inglise toite ei salli. Ega siinne peekon pole ka muud kui toores sealiha, vürtsidega ära solgitud, vinnuline, ja kes teab kui kaua poes seisnud. Oleks vähemalt korralik suitsetatud seakints, nagu kodus oli. Kohe teine asi." (lk 12–13)
* [[Elin Toona]], "Sipelgas sinise kausi all", 1991
 
 
* Olgu selle definitsiooniga kuidas on, terve mõistuse – [[talupojatarkus|talupojatarkuse]] – [[apologeet|apologeetide]] arvates on erinevalt "nendest teistest" talupojatarkus meil kõigil olemas ja see teeb meid eriliseks: "[[Eesti]] suurim väärtus on [[Konservatiivsus|konservatiivne]] talupojatarkus." Just talupojatarkus on "üheks meie [[Väärtused|püsiväärtuseks]]". Talupojatarkusest on saanud üks eestluse [[narratiiv|narratiive]] ja seda on asunud konservatiivselt meelestatud [[Poliitik|poliitikud]] hoolega sisuga täitma. Millegipärast ei taheta küsida, kas vastandamine meie vs. nemad on põhjendatud ja kas just talupojatarkus on see, mis teeb meid eriliseks ja neist teistest paremaks.
** [[Ülo Niinemets]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/talupojatarkuse-jalgedel-i/ "Talupojatarkuse jälgedel"], Sirp, 30. oktoober 2020
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
* [[Miina Härma]] loomingus an aga juba valitsemas murrang: see on eestluse, rahvusliku rõhutamine. Ta püüab kõigepealt kukutada saksa lauluseltsi-stiili ainuvalitsust kõige mõjuvama vahendiga - eesti rahwaviisiga. Ning nende haruldaselt kõlava ja haaravalt lihtsa seadega ei ole ta üksnes avanud meie kaunimate rahvaviiside varasalve, vaid ka sisendanud meisse [[usk]]u eesti helikunsti rahvuslikku omapärasse ja meie rahva vaimsesse energiasse üldse. Ning kes teab, kas ilma Miina Härma "Tuljaku," "Pidu hakkab," "Ehi veli, opi veli," "Tule koju", "Lauliku lapsepõlve" jne. oleksimegi nii jõudsalt sirgunud selleks rahvuslikult häälestatud, iseteadvaks rahvaks, milleks meie praegu oleme kujunenud.
** [[Harald Laksberg]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19390208.2.36 "Miina Härma elu ja töö"] Postimees, 8. veebruar 1939, lk 5
 
 
* [Eesti Rahva Muuseumi tulevikust uues majas:] Eelkõige tuleb hoiduda [[ossifikatsioon]]ist (pärandi ja mäluga tegelejatel on alati see risk) ja esitada dünaamilise eestluse ideed (nii publikule mõeldud hariduslike ürituste kui ka spetsiaalsete väljapanekute kaudu). Kui kogude ja ka kunstiteoste kaudu kujundada eestlaseks olemist, siis ei tohi unustada küsimust, mida tähendab olla meelelaadilt [[eestlane]].
** [[Maria Mälksoo]], ''cit. via'': Fran Martínez, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/paradoksaalne-uus-algus/ "Paradoksaalne uus algus"], Sirp, 30.09.2016
 
 
 
44. rida ⟶ 33. rida:
: Põhiseaduses seatud eesmärk – eriline Eesti, eestlus – läheb vastuollu postmodernistlike arusaamadega. Ja las läheb! Üleilmne ühetaolisus, kus kadunud on rahvuslikud-riiklikud rituaalid, sümbolid, [[keel]]ed, kultuuriruumid, kõik, mis tekitab rahvuslikku ühistunnet, on [[utoopia]].
* [[Ülle Madise]] [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks"] ERR, 14.03.2019
 
 
* Olgu selle definitsiooniga kuidas on, terve mõistuse – [[talupojatarkus|talupojatarkuse]] – [[apologeet|apologeetide]] arvates on erinevalt "nendest teistest" talupojatarkus meil kõigil olemas ja see teeb meid eriliseks: "[[Eesti]] suurim väärtus on [[Konservatiivsus|konservatiivne]] talupojatarkus." Just talupojatarkus on "üheks meie [[Väärtused|püsiväärtuseks]]". Talupojatarkusest on saanud üks eestluse [[narratiiv|narratiive]] ja seda on asunud konservatiivselt meelestatud [[Poliitik|poliitikud]] hoolega sisuga täitma. Millegipärast ei taheta küsida, kas vastandamine meie vs. nemad on põhjendatud ja kas just talupojatarkus on see, mis teeb meid eriliseks ja neist teistest paremaks.
** [[Ülo Niinemets]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/talupojatarkuse-jalgedel-i/ "Talupojatarkuse jälgedel"], Sirp, 30. oktoober 2020
 
==Välislingid==