Eestlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
18. rida:
:"Sina küll, aga isa mitte. Sa tead, et ta inglise toite ei salli. Ega siinne peekon pole ka muud kui toores sealiha, vürtsidega ära solgitud, vinnuline, ja kes teab kui kaua poes seisnud. Oleks vähemalt korralik suitsetatud seakints, nagu kodus oli. Kohe teine asi." (lk 12–13)
* [[Elin Toona]], "Sipelgas sinise kausi all", 1991
 
 
* Eesti maailmakirjandus on paradoks, teravam paradoks kui eesti maailmamuusika või eesti maailmakunst, aga paradoks, nagu teada, on juba ebakonventsionaalse tõeväärtusega [[lause]]. Selle paradoksi püsimisest sõltub oluliselt eestluse elujõud euroopaliku nähtusena. Väljast vaadates annab see [[eesti kirjandus]]ele heroilisi jooni, seesmiselt võimendab tema absurditaju. XX sajandi eesti kirjanduse püüdlused ongi paradoksaalsed, absurdsed ja heroilised — olenevalt sellest, kas sõnastada järeldus loogiliselt, fenomenoloogiliselt või eetiliselt.
** [[Jaan Undusk]], "Eesti kirjanduse ajast, ruumist ja ülesandest XX sajandil. Teese kommentaaridega". Looming 2/1999
 
 
* Eesti rahvast on võõramaiste vägede ja valitsejate poolt aastasadu tapetud, röövitud, alistatud ja ahistatud. Sellepärast on meie rahvuslikus eneseteadvuses tekkinud lõhestatud identiteeditaju: ühest küljest enesehaletsus ja nukrus, et me elame geopoliitiliselt vales kohas, kus suurtel naabritel on meid eriti kerge jalge alla tallata, teiselt poolt aga kujutelm, et eestluse säilimine kogu selle lakkamatu mõnitamise käigus on juba iseenesest kangelastegu.
** [[Arvo Alas]], "Island! Saagad ja Eesti". Looming nr 2 1999
 
 
27. rida ⟶ 35. rida:
* "Õnnetuseks" on Eesti üks väheseid riike, kus inimeste [[identiteet]] on sedavõrd suurel määral [[mets]]alist päritolu. Meie eestlus on suuresti metsaeestlus.
** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018
 
 
* Siinse [[looduskaitse]] pioneerid olid hoopis [[baltisakslased]], kes asusid kaitsma [[kala]]sid, [[lind]]e ja [[rändrahn]]e. Eesti looduskaitse kujunes 1920.–1930. aastatel ja põimus identiteediloomega. Selle käigus valiti välja paigad, mis kehastasid noort [[rahvusriik]]i selle ühtsuses ja mitmekesisuses: [[pankrannik]], [[kuppelmaastik]], [[Setomaa]] jne. Looduse kõrval tõsteti esile ka moderniseeritud [[maastik]]ud: [[linn]]ad, kuurordid ja tööstus. Mets kui eestluse sümbol seostus muinaskultuuri ja [[maausk|maausulistega]] – hiiekultuse tähtsustamine ja rakendamine selliste mälestusmärkide juures nagu [[Sõjamäe hiis]] (Jüriöö park) ei olnud erandlik, vaid sarnased ideed levisid 1930ndatel mujalgi Euroopas.
** [[Linda Kaljundi]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/25135 "Ökovisioonid: Eestlus – loodusrahvamüüt keskkonnakriisi ajastul"], Vikerkaar, september 2019
 
 
37. rida ⟶ 49. rida:
* Olgu selle definitsiooniga kuidas on, terve mõistuse – [[talupojatarkus|talupojatarkuse]] – [[apologeet|apologeetide]] arvates on erinevalt "nendest teistest" talupojatarkus meil kõigil olemas ja see teeb meid eriliseks: "[[Eesti]] suurim väärtus on [[Konservatiivsus|konservatiivne]] talupojatarkus." Just talupojatarkus on "üheks meie [[Väärtused|püsiväärtuseks]]". Talupojatarkusest on saanud üks eestluse [[narratiiv|narratiive]] ja seda on asunud konservatiivselt meelestatud [[Poliitik|poliitikud]] hoolega sisuga täitma. Millegipärast ei taheta küsida, kas vastandamine meie vs. nemad on põhjendatud ja kas just talupojatarkus on see, mis teeb meid eriliseks ja neist teistest paremaks.
** [[Ülo Niinemets]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/talupojatarkuse-jalgedel-i/ "Talupojatarkuse jälgedel"], Sirp, 30. oktoober 2020
 
 
 
* [[Eesti keel]] on olnud võimu keel väga lühikest [[aeg]]a. Aga ta on olnud aastasadu loova vaimu keel, rahvalaulust tänase [[kirjandus]]e ja humanitaariani. Kui eesti keelt ei kasutata enam võimu keelena, ei juhtu mu arvates suuremat midagi. Kui seda ei kasutata vaimu keelena, siis jääb eestluse loomine seisma ja eestlase saatuseks saab vaimne surm selle sügavamas mõttes.
** [[Tiit Hennoste]], [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2740 "Keel, võim ja vaim"]. Universitas Tartuensis, juuli 2020
 
==Välislingid==