Eestlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
2. rida:
==Proosa==
 
* [[Miina Härma]] loomingus anon aga juba valitsemas murrang: see on eestluse, rahvusliku rõhutamine. Ta püüab kõigepealt kukutada saksa lauluseltsi-stiili ainuvalitsust kõige mõjuvama vahendiga - eesti rahwaviisiga. Ning nende haruldaselt kõlava ja haaravalt lihtsa seadega ei ole ta üksnes avanud meie kaunimate rahvaviiside varasalve, vaid ka sisendanud meisse [[usk]]u eesti helikunsti rahvuslikku omapärasse ja meie rahva vaimsesse energiasse üldse. Ning kes teab, kas ilma Miina Härma "Tuljaku," "Pidu hakkab," "Ehi veli, opi veli," "Tule koju", "Lauliku lapsepõlve" jne. oleksimegi nii jõudsalt sirgunud selleks rahvuslikult häälestatud, iseteadvaks rahvaks, milleks meie praegu oleme kujunenud.
** [[Harald Laksberg]], [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19390208.2.36 "Miina Härma elu ja töö"] Postimees, 8. veebruar 1939, lk 5
 
 
* Mina ütlen selle põhjal, mida ma nende paari päeva jooksul seal nägin ja kogesin, et eestlus võib [[Eesti]]s säilida ja see saabki säilida ainult Eestis. On olemas kõige paremad võimalused, et eestlus säilib ja areneb sellel maal, mis on eestluse kants ja ainus kants. Ma ei tea, kui palju [[Väliseestlased|väliseestlasi]] on olemas laias maailmas. Nad on ilmutanud elavat ja austusväärset kultuuritegevust, kuid on loomulik, et mõne [[põlvkond|generatsiooni]] pärast eestlus mujal kui Eestis kaob. Võrdluseks võiks võtta näiteks [[soomlus]]e [[Ameerika]]s. See on isegi hästi säilinud, see Ameerika soomlus. Kuid sellele on kaasa aidanud mõned lisategurid, mida minu meelest on olnud kolm: ühine asustus, kohaliku keele oskamatus ja tagasihoidlik haridustase. Just need tegurid on elus hoidnud soomlust Ameerikas vähemalt paar inimpõlve. Aga sedamööda, kuidas need tegurid ära langevad, kaob ka soomlus Ameerikast. Ja eestluse säilimine [[välismaa]]l, nii paradoksaalne kui see ka on, on minu arust veel nõrgemal alusel just sellepärast, et need eestlased, kes põgenesid välismaale, olid enamasti üsna kõrge haridustasemega. Neil on kergem kohaneda selles ühiskonnas, kus nad peavad elama ja mida neil tuleb teenida. Ja sellepärast ma ei usu, et eestlus välismaal säiliks niigi kaua, kui on püsinud soomlus näiteks Ameerikas. Ja sellepärast, kui me tahaksime midagi teha selle heaks, et rajada eestlusele head tulevikuvõimalused, ei näe ma muud vahendit kui hoida üleval kontakte Eestis elavate eestlastega.
** [[Urho Kaleva Kekkonen]], "Kõne soome estofiilidele" (14. mai 1964), tõlkinud [[Sirje Olesk]], Akadeemia 2/2005, lk 240
 
 
* Eesti suudab olla maailmakultuuri üheks sõlmpunktiks 30 aasta pärast, kui me sihikindlalt tegutseme. Ta võib ka olla laostuse äärel, kui me siht on udune ja [[õnn]] halb. Meil on vaja plaani[[plaan]]i, et jõude pikaajaliselt suunata. See on tee me kõigi võimete ülimaks kasutamiseks. Igaühele meist on see tee välja halli argipäeva[[argipäev]]a ringist. Homne päev ei ole enam tänase mõttetu korre. Homne päev on üks kümnest tuhandest väikesest sammust sihi poole, kuhu sammub miljon teist inimest.
* [[Inimlikkus]] ja [[sallivus]] on selle plaani põhialused. Me arendame eestlust inimluse raames, mitte selle kulul. Plaanile ei hakka me elusat inimest ohvriks tooma. Iseäranis ei tohi see plaan kujuneda löögipuuks mingi kitsarinnaliste fanaatikute rühma käes, kõigi teisitimõtlejate vastu.
** [[Rein Taagepera]], "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45
 
 
* Neid peeti tavaliseks ja normaalseks, sest nad käisid tihti [[Eesti Maja]]s ja eesti seltskonnas. Nende mõtted ja ettevõtted olid kõik puht eestipärased. Ka maitse [[riided|riietuses]], [[toit]], maja sisustus. Tikitud linakesed ja sohvapadjad eesti [[muster|mustriga]], rahvusvärvides, peagu üldse mitte [[punane|punast]]. Kootud [[vaip|vaibad]], [[Pikk Hermann]] raamaturiiuli nurgal, kus ka helendas rida Eesti Kirjanike Kooperatiivi valgeid raamatuselgi. Eestimaa [[kaart]] seinal aukohal, selle all president [[Konstantin Päts|Pätsi]] süngeilmeline pilt. Ja lõhnad[[lõhn]]ad. Juba uksest[[uks]]est sisse tulles, [[kilu]], soolaheeringad, sibulakastme[[sibul]]akastme ja kartulite[[kartul]]ite, [[sült|süldi]] ja kotlettide isuäratavad aroomid panid suu vesistama. Vähemalt [[eestlased|eestlastel]]. Ja palju neil teisi käis! (lk 11–12)
* Ema seisis õhetaval näol pliidi ees ja õngitses kastrulist kahvliga [[peekon]]itükke.
:Anna seisis pahuralt kõrval ja vaatas pealt. Antsu sisenedes vuhises ta ära oma tuppa.
25. rida:
 
 
* Eesti maailmakirjandus on [[paradoks]], teravam paradoks kui eesti maailmamuusika või eesti maailmakunst, aga paradoks, nagu teada, on juba ebakonventsionaalse tõeväärtusega [[lause]]. Selle paradoksi püsimisest sõltub oluliselt eestluse elujõud euroopaliku nähtusena. Väljast vaadates annab see [[eesti kirjandus]]ele heroilisi jooni, seesmiselt võimendab tema absurditaju. XX sajandi eesti kirjanduse püüdlused ongi paradoksaalsed, absurdsed ja heroilised — olenevalt sellest, kas sõnastada järeldus loogiliselt, fenomenoloogiliselt või eetiliselt.
** [[Jaan Undusk]], "Eesti kirjanduse ajast, ruumist ja ülesandest XX sajandil. Teese kommentaaridega". Looming 2/1999
 
 
* Eesti rahvast on võõramaiste vägede ja valitsejate poolt aastasadu tapetud, röövitud, alistatud ja ahistatud. Sellepärast on meie rahvuslikus eneseteadvuses[[eneseteadvus]]es tekkinud lõhestatud identiteeditaju: ühest küljest [[enesehaletsus]] ja nukrus, et me elame geopoliitiliselt vales kohas, kus suurtel [[naaber|naabritel]] on meid eriti kerge jalge alla tallata, teiselt poolt aga kujutelm, et eestluse säilimine kogu selle lakkamatu [[mõnitamine|mõnitamise]] käigus on juba iseenesest [[kangelastegu]].
** [[Arvo Alas]], "Island! Saagad ja Eesti". Looming nr 2 1999