Holokaust: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
35. rida:
* Riik, kus holokaust on saavutanud kõige tähtsama koha avalikes aruteludes ja koguni rahvuslikus identiteedis, ei ole paradoksaalsel moel mitte Saksamaa või Iisrael, vaid hoopis Ameerika Ühendriigid. Sotsioloogiliste küsitluste kohaselt teavad ameerika koolilapsed holokaustist rohkem kui Pearl Harborist või Vietnami sõjast. Hetkel õpetatakse holokausti 317 Ameerika ülikoolis, ühtekokku loetakse 490 kursust. Iga suurem Ameerika linn uhkustab oma holokaustimonumendi või isegi -muuseumiga. (lk 113)
* Need umbes 100 000 holokausti üle elanud juuti [Ameerika juudi kogukond] tahtsid ja püüdsid oma kohutavat kogemust jagada, kuid puudu oli neil just kuulajatest! Sõjajärgsetel aastatel polnud keegi ellujäänute lugudest eriti huvitatud. See oli optimismiaeg, kusjuures uutel juudi emigrantidel soovitati tungivalt pöörata minevikule selg ning alustada Ameerikas uut elu. Ega enamik uustulnukatest muud ei ihalenudki. Poliitilisel areenil aga asendus samal ajal Teise maailmasõja võidueufooria külma sõja reaalsusega. Verivaenlasest muutus Saksamaa üleöö kommunismivastase rinde eelpostiks Euroopas. Juutide hiljutised kannatused olid taktikalistel kaalutlustel unustatud. (lk 114, refereerib Peter Nоviсki teost "Holocaust in American Life", Boston, 1999;
* 1970. aastateks polnud antisemitismist enam suurt kuulda, kogu juudi kogemus Ameerikas oli üks suur success story, kuid... Saanud täieõiguslikeks ameeriklasteks, hakkasid paljud juudid oma pärandit unustama. Segaabielude protsent kasvas 40ni, sünagoogide külastatavus langes. Judaismist ja/või ühisrindest antisemitismi vastu ei piisanud enam juutide ühendamiseks. Selleks uueks ühendavaks teguriks saigi holokaust. Novicki järgi on tegu puhtal kujul turumajandusliku nähtusega, kus nõudlusele järgneb pakkumine. Holokaustist ei ole saanud mitte ainult Ameerika juutide tsiviilreligioon, vaid neil on õnnestunud ka teisi oma usku pöörata! (lk 115)
* Esimest korda sai laiem Ameerika avalikkus natsliku genotsiidi õudustele kaasa elada 1978. aastal, mil kohalik televisioon näitas "Holokausti"-nimelist telesarja. Saatel oli elektrišoki efekt. Ühtekokku vaatas seda telesarja üle 100 miljoni inimese. Nagu Novick täheldab, jõudis holokaust Ameerika kodudesse läbi massikultuuri. Teataval määral aitas sellele kaasa ka juutide osatähtsus Hollywoodis, mille kõige eredamaks näiteks on 1993. aastal linastunud Steven Spielbergi film "Schindleri nimekiri". 1993. aasta saigi holokausti üleüldise teadvustamise apoteoosiks: Spielbergi suurteosele sekundeeris suurejoonelise Holokausti Memoriaalmuuseumi avamine Washingtonis. (lk 116)
| |||