Holokaust: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
41. rida:
* Kraków on Poola turismikeskus. Alates 1990. aastate keskpaigast on linna külastajate hulgas rohkesti ka juutide ajaloo huvilisi. Ei külastata aga mitte kohta, kus asus juudi geto, vaid linnaosa, kus Spielberg oma filmi [["Schindleri nimekiri"]] väntas. Teine paik, kuhu sooritatakse päevapikkusi retki, on loomulikult Auschwitz. Enamik neist, kes Poolasse tulevad, võtavad varem või hiljem ette ka palverännaku Auschwitzi. 20. sajandi lõpul on see koht omandanud teatava sakraalse tähenduse, kirjutab Cole. Õudusturism on moes. Turistidele ei näidata aga jällegi mitte tõelist surmalaagrit, vaid väljavõtet, mis koosneb kõigile tuntud väravast kirjaga Arbeit macht frei, krematooriumist ja... suveniiripoest. (lk 118)
** [[Anton Weiss-Wendt]], "Mida tähendab meile holokaust? Võrdlevalt Ameerikast ja Eestist". Vikerkaar 8/9 2001
* Uued juutidega seotud määrused. Silmust tõmmatakse ikka koomamale, vaimu ja keha püütakse murda aina uute alatute võtetega. Mida kõike pole viimasel aastal kokku kuhjunud! Ja väike nõelatorge on mõnikord valusam kui nuiahoop. Ma kogun määrused kokku: 1)Õhtul pärast kella kaheksat või üheksat kodus olla.Kontroll! 2) Oma majast välja ajamine. 3) Raadio- ja telefonikeeld. 4) Teatri-, kino-, kontserdi-, muuseumikeeld. 5) Keeld ajakirju tellida või osta. 6)Sõidukeeld (kolm faasi) a) autobussid on keelatud, trammis on lubatud ainult esiplatvorm, b)kõik sõidud on keelatud peale töölesõidu, c)ka tööle jala, kui töökoht ei ole kaugemal kui 7 km või haiguse korral (aga haigustõendit on raske saada). Muidugi ka taksosõidukeeld. 7) Defitsiitsete kaupade ostu keeld. 8)Sigarite ja igasuguste tubakasaaduste ostu keeld. 9)Lillede ostu keeld. 10)Piimakaardi äravõtmine. 11) Juuksuri juurde mineku keeld. 12) Töömehi saab tellida ainult kogukonna kaudu. 13) Kohustus ära anda kirjutusmasinad, 14) karusnahad ja villased tekid, 15) jalgrattad - tööle tohib jalgrattaga sõita (pühapäevaväljasõidud ja jalgrattaga küllasõit on keelatud), 16) lamamistoolid, 17) koerad, kassid, linnud. 18) Keeld Dresdeni piiridest lahkuda, 19) vaksalisse minna, 20) Ministeeriumi kaldapealsete minna, parkides käia 21) Bürgerwieset ja Suure Aiaga piirnevaid tänavaid kasutada (Pargi tänav, Lennestrasse, Karcherallee). Viimane piirang alles eilsest peale. Üleeilsest ka turuhoonete külastamise keeld. 22) 19. septembrist juuditäht. 23) Toiduvarude kodus hoidmise keeld. (Gestaapo võtab ka talongide eest ostetu kaasa.) 24) Laenuraamatukogude keeld. 25) Tähe tõttu on kõik restoranid keelatud. Restoranis saab ikka veel midagi süüa, mingit "majatoitu", kui kodus pole enam midagi. Eva ütleb, et restoranid on puupüsti täis. 26) Riidekaarti ei ole. 27) Kalakaarti ei ole. 28) Mingit erinormi ei ole, nagu kohv, šokolaad, puuvili, kondenspiim. 29) Erimaksud. 30) Maksuvaba summa pidev vähenemine. Minu oma oli algul 600, siis 320, nüüd 185 marka. 31) Ostuaja piiramine ühele tunnile (kolmest neljani, laupäeval kaheteistkümnest üheni). Ma usun, et need 31 punkti on kõik. Aga ka kõik koos ei ole nad midagi võrreldes pideva hirmuga läbiotsimise, jõhkra kohtlemise, vangla, koonduslaagri ja vägivaldse surma ees. (lk 70-72)
* Üliõpilasena naersin ma ühe Shakespeare'i-monograafia üle (ma arvan: Sieper), mis tegi statistikat, kui sageli Shakespeare'il trompetit puhuti, trummi löödi ja vilistati. Kui gestaapo mu töö peäl trampis, olin ma just võtnud eraldi lehe, et kindlaks teha, kui sageli ja mitmes seoses substantiivi, adjektiivi ja verbina kasutab Rosenberg sõnu veri, liik ja rass. (lk 77)
* Seni võisid tööl käivatel juutidel olla jalgrattad. Kõige uuem määrus (4): jalgratas võib olla ainult töölisel, kelle tee (töökohta) on pikem kui 7 km. Samal ajal: kellel on veel lubatud trammiga sõita (töölised üle 7 km piiri), ei tohi enam osta pileteid 12 kaupa või ümberistumiskomplekti, vaid ainult kalleid üksikpileteid. (lk 90)
* Kõik peab nüüd toimuma varjatult, vähemalt gestaapo eest. Stockholmi kaart on saksa tsensuurist läbi tulnud, aga halastagu mulle Jumal, kui gestaapo need read minu käest leiab. - Kätchen toob mulle ühe lehe eilsest Dresdener Anzeiger'ist - aga kohe ära hävitada! Meil ei tohi ju ühtegi ajalehte olla, me vaatame igal õhtul all telegramme ajalehest Dresdener Neueste Nachrichten, mida aarialane Elsa Kreidl tellib. Niisiis avaldab Anzeigev artikli saagi kohta, mis kõige kaunima ilukõne taga laseb aimata karjuvat puudust. "Kõige halvemad kartused" ei olevat täide läinud, kuid siiski tuleb väga kokkuhoidlikult majandada. Kui kuidagi võimalik, peaks midagi ka kõvasti vähenenud seakasvatusele jääma. Jne, jne. Mina ei oleks tsensorina artiklit - pahaendelise pealkirjaga "Igapäevane leib" - küll läbi lasknud. (lk 98)
* Hr Hirschel tuli minuga kaasa, ta tahtvat proua Picki, oma endist üürilist, vaatama tulla. Ta kaebas gestaapo kirjeldamatu jõhkruse üle. Eriti need kaks, kellega ka meil oli tegemist olnud, "Sülitaja" ja "Kolkija", olevat kuradid. Nad ei ole, nagu mina arvasin, päris madalal ametikohal. Sülitaja, hullumeelsete tumedate silmadega, on komissar, teine (kahvatusinised väikesed teravad silmad, esiletungiv nina, nokkmüts blondidel juustel) kapteni auastmes sturmbannfüürer; nende nimed on Weser ja Clemens. Hirschel ja Kahlenberg (Pionkowski vähem sümpaatne ja väga nooruslik järglane) olid kutsutud gestaaposse, et vastu võtta uue transpordi nimekiri. "Mis te siin hulgute? Mis te jälle olete kokku keeranud, midagi olete te ju alati kokku keeranud." (Hirschel lisas: ka teda on seal juba kolgitud, kahe peamise kiskja juuresolekul on ka muidu mõõdukad mehed kohustatud julmad olema.) (lk 100)
* Neil viimastel kuudel õppisin ma ikka jälle: Esrast peale on olemas õige juudi religioon, "Seadus", tuhanded eeskirjad, mis seovad juuti päeva kõigil tundidel väiksemaiski tegemistes oma religiooniga ja meenutavad jumalat. Gestaapo on nagu Esra. Kord tahaksin ma fikseerida tavalise päevakava (ilma ühegi ebatavalise sündmuseta, nagu mõrv või enesetapp või läbiotsimine). Ärgates: kas "nad" täna tulevad? (On olemas ohtlikke ja ohutuid päevi - reede näiteks on väga ohtlik, siis oletavad "nad" juba pühapäevasisseoste.) Pesemisel, duši all käimisel, raseerimisel: kuhu seep panna, kui "nad" praegu tulevad. Siis hommikusöök: kõik peidupaikadest välja tuua, peidupaikadesse tagasi panna. Siis sigari puudumine; hirm teega topitud piibu suitsetamisel, see ei vii just vanglasse, aga peksa saab siiski. Ajalehe puudumine. Siis kirjakandja helistamine. Kas see on kirjakandja või on seal "nemad"? Ja mida toob kirjakandja? Siis töötunnid. Päevik on eluohtlik; laenuraamatukogu raamat toob kaasa peksu, käsikirjad rebitakse katki. Mingi auto sõidab iga paari minuti tagant mööda. Kas "nemad"? Iga kord akna juurde, köögiaken on ees, töötuba on taga. Kindlasti helistab keegi kella, vähemalt üks enne lõunat, üks pärast lõunat. On need "nemad"? Siis poes käimine. Igas autos, igal jalgrattal, igas jalakäijas võib oodata "neid". (Ma olen küllalt sageli sõimata saanud.) Mulle tuleb meelde, ma kandsin just mappi vasaku kaenla all - võib-olla oli täht varjatud, võib-olla keegi kaebas mu peale. Ostude tegemisel pole minul kui segaabielus oleval nii palju karta kui teistel. Kui proua Kreidl juuditalongi vastu paar ilma J-ta väiksemat talongi tagasi saab (mida ei saa kuidagi vältida), topib ta "aaria" omad käekoti voodri vahele, sest aaria talongide omamine on keelatud. (lk 101-102)
* Ajaleheveerandikult kemmergus leidsin ma följetoni pealkirja: "Inimkond käsib!". Imelik, kuidas see lubatud on: "maailmavaateliselt" on see ju vormeli "Füürer käsib" pilkamine. Seejuures sai mulle selgeks, kui kesksel kohal on see vormel kogu natsionaalsotsialistlikus mõtlemises, ja kuidas just see paljastas natsionaalsotsialismi ja fašismi kõige tugevamad juured. (Kommunismi puhul vähem.) Ühe põlvkonna väsimus. Ta tahab vabaneda sunnist isiklikus elus. (lk 104)
* Ma näen nii harva und. Ja täna hommikul ärkasin ma hirmuga. Oli nii palav, et ma olin trammipeatuses oma mantli kokku rullinud ja maha asetanud (tähega mantli) ja seisin pintsakus ilma täheta. Kaks härrat kõnetasid mind: "Me oleme teid ju mitu korda juuditähega näinud. Kuidas siis...?" Selle peale ärkasin ma vastiku hirmutundega. Hiljuti poodi mind unes üles, täna ilma täheta, see teeb üks välja. (lk 107)
** [[Victor Klemperer]], "Päevikud 1942", tõlkinud Tiina Lias. Vikerkaar 8/9 2001
| |||