Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
35. rida:
* Keskel asub partei ning parteis selle juhtringkond. Võimuletuleku algaegadel on see veel täielikult ideoloogia mõju all. Just siis asub ta kõrvaldama "klassivaenlast". Moraalse teadvuse täieliku mürgistuse seisundis hävitab ta utoopia nimel terveid inimkategooriaid /---/ küündides mõnikord ligi kümne protsendini rahvastikust või veelgi rohkemani.
:Kui selgub, et utoopiline unistus ei lähe ikka veel täide, et kümnendiku ohverdamisest pole mingit kasu olnud, võib jälgida utoopia kaldumist lihtsa võimusäilitamise poole. Kuna objektiivne vaenlane on juba hävitatud, tuleb valvsalt jälgida, et ta uuesti ellu ei ärkaks, ei tõuseks lausa partei enda ridadest. See on teisese terrori aeg, mis näib absurdne, sest ta ei vasta mingile ühiskondlikule ja poliitilisele vastupanule ning seab oma sihiks kõigi inimeste ja kõigi mõtete totaalse kontrollimise. Hirm muutub siis universaalseks, levib parteis eneses, mille iga liige tunneb end ähvardatuna. Kõik annavad kõiki üles, kõik reedavad ridamisi.
:Seejärel tuleb kolmas staadium, partei võtab tarvitusele abinõud pideva puhastuse vastu. Ta piirdub võimu ja oma turvalisuse rutiinse korraldamisega. Ta ei usu enam ideoloogiasse, kuid jätkab ideoloogiakeeles kõnelemist ning valvab, et see keel, mille petlikkusest ta on teadlik, oleks ainus, mida räägitakse, sest see on tema ülemvõimu märk. Ta kuhjab kokku privileege ja eeliseid. Ta muutub kastiks. Ta jõuab üldise korruptsioonini. Rahva seas ei võrrelda tema liikmeid enam huntide, vaid sigadega.
:Ülejäänud rahvastik moodustab perifeeria. See koondatakse ja haaratakse täielikult kaasa sotsialismi ülesehitamisele. Rahvas
allub ähvardustele, on kaitsetu vale ees, teda õhutatakse kuritöös osalema.
| |||