Holokaust: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
3. rida:
==Proosa==
* Holokausti nägemine [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] keskse inim[[tragöödia]]na on omakorda pärssinud teiste sõjas massilisi kaotusi kandnud rahvaste kannatuste [[analüüs]]i. [[Nõukogude Liit|Nõukogude režiimi]] sõjaaegsete [[kuritegu]]de lahkamises [[juut]]ide vastu suunatud [[massimõrv]]aga võrreldavas inimsusevastaste kuritegude raamistikus kiputakse nägema katset [[natsid]]e tegevust relativiseerida ja rehabiliteeridagi. Ikka veel on Euroopa Teise maailmasõja ajalookirjutuses kombeks üks kuri korraga. ▼
* Uued juutidega seotud määrused. Silmust tõmmatakse ikka koomamale, vaimu ja keha püütakse murda aina uute alatute võtetega. Mida kõike pole viimasel aastal kokku kuhjunud! Ja väike nõelatorge on mõnikord valusam kui nuiahoop. Ma kogun määrused kokku: 1)Õhtul pärast kella kaheksat või üheksat kodus olla.Kontroll! 2) Oma majast välja ajamine. 3) Raadio- ja telefonikeeld. 4) Teatri-, kino-, kontserdi-, muuseumikeeld. 5) Keeld ajakirju tellida või osta. 6)Sõidukeeld (kolm faasi) a) autobussid on keelatud, trammis on lubatud ainult esiplatvorm, b)kõik sõidud on keelatud peale töölesõidu, c)ka tööle jala, kui töökoht ei ole kaugemal kui 7 km või haiguse korral (aga haigustõendit on raske saada). Muidugi ka taksosõidukeeld. 7) Defitsiitsete kaupade ostu keeld. 8)Sigarite ja igasuguste tubakasaaduste ostu keeld. 9)Lillede ostu keeld. 10)Piimakaardi äravõtmine. 11) Juuksuri juurde mineku keeld. 12) Töömehi saab tellida ainult kogukonna kaudu. 13) Kohustus ära anda kirjutusmasinad, 14) karusnahad ja villased tekid, 15) jalgrattad - tööle tohib jalgrattaga sõita (pühapäevaväljasõidud ja jalgrattaga küllasõit on keelatud), 16) lamamistoolid, 17) koerad, kassid, linnud. 18) Keeld Dresdeni piiridest lahkuda, 19) vaksalisse minna, 20) Ministeeriumi kaldapealsete minna, parkides käia 21) Bürgerwieset ja Suure Aiaga piirnevaid tänavaid kasutada (Pargi tänav, Lennestrasse, Karcherallee). Viimane piirang alles eilsest peale. Üleeilsest ka turuhoonete külastamise keeld. 22) 19. septembrist juuditäht. 23) Toiduvarude kodus hoidmise keeld. (Gestaapo võtab ka talongide eest ostetu kaasa.) 24) Laenuraamatukogude keeld. 25) Tähe tõttu on kõik restoranid keelatud. Restoranis saab ikka veel midagi süüa, mingit "majatoitu", kui kodus pole enam midagi. Eva ütleb, et restoranid on puupüsti täis. 26) Riidekaarti ei ole. 27) Kalakaarti ei ole. 28) Mingit erinormi ei ole, nagu kohv, šokolaad, puuvili, kondenspiim. 29) Erimaksud. 30) Maksuvaba summa pidev vähenemine. Minu oma oli algul 600, siis 320, nüüd 185 marka. 31) Ostuaja piiramine ühele tunnile (kolmest neljani, laupäeval kaheteistkümnest üheni). Ma usun, et need 31 punkti on kõik. Aga ka kõik koos ei ole nad midagi võrreldes pideva hirmuga läbiotsimise, jõhkra kohtlemise, vangla, koonduslaagri ja vägivaldse surma ees. (lk 70-72)▼
** [[Maria Mälksoo]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/jaetkusojaks-historikerstreitile/ "Jätkusõjaks Historikerstreitile"], Sirp, 04.02.2010 (arvustus: Bogdan Musial, "Sihikul on Saksamaa: Stalini sõjaplaanid Lääne vastu", tlk Toomas Huik, Tänapäev, 2009)▼
* Üliõpilasena naersin ma ühe Shakespeare'i-monograafia üle (ma arvan: Sieper), mis tegi statistikat, kui sageli Shakespeare'il trompetit puhuti, trummi löödi ja vilistati. Kui gestaapo mu töö peäl trampis, olin ma just võtnud eraldi lehe, et kindlaks teha, kui sageli ja mitmes seoses substantiivi, adjektiivi ja verbina kasutab Rosenberg sõnu veri, liik ja rass. (lk 77)▼
* Seni võisid tööl käivatel juutidel olla jalgrattad. Kõige uuem määrus (4): jalgratas võib olla ainult töölisel, kelle tee (töökohta) on pikem kui 7 km. Samal ajal: kellel on veel lubatud trammiga sõita (töölised üle 7 km piiri), ei tohi enam osta pileteid 12 kaupa või ümberistumiskomplekti, vaid ainult kalleid üksikpileteid. (lk 90)▼
* Kõik peab nüüd toimuma varjatult, vähemalt gestaapo eest. Stockholmi kaart on saksa tsensuurist läbi tulnud, aga halastagu mulle Jumal, kui gestaapo need read minu käest leiab. - Kätchen toob mulle ühe lehe eilsest Dresdener Anzeiger'ist - aga kohe ära hävitada! Meil ei tohi ju ühtegi ajalehte olla, me vaatame igal õhtul all telegramme ajalehest Dresdener Neueste Nachrichten, mida aarialane Elsa Kreidl tellib. Niisiis avaldab Anzeigev artikli saagi kohta, mis kõige kaunima ilukõne taga laseb aimata karjuvat puudust. "Kõige halvemad kartused" ei olevat täide läinud, kuid siiski tuleb väga kokkuhoidlikult majandada. Kui kuidagi võimalik, peaks midagi ka kõvasti vähenenud seakasvatusele jääma. Jne, jne. Mina ei oleks tsensorina artiklit - pahaendelise pealkirjaga "Igapäevane leib" - küll läbi lasknud. (lk 98)▼
* Hr Hirschel tuli minuga kaasa, ta tahtvat proua Picki, oma endist üürilist, vaatama tulla. Ta kaebas gestaapo kirjeldamatu jõhkruse üle. Eriti need kaks, kellega ka meil oli tegemist olnud, "Sülitaja" ja "Kolkija", olevat kuradid. Nad ei ole, nagu mina arvasin, päris madalal ametikohal. Sülitaja, hullumeelsete tumedate silmadega, on komissar, teine (kahvatusinised väikesed teravad silmad, esiletungiv nina, nokkmüts blondidel juustel) kapteni auastmes sturmbannfüürer; nende nimed on Weser ja Clemens. Hirschel ja Kahlenberg (Pionkowski vähem sümpaatne ja väga nooruslik järglane) olid kutsutud gestaaposse, et vastu võtta uue transpordi nimekiri. "Mis te siin hulgute? Mis te jälle olete kokku keeranud, midagi olete te ju alati kokku keeranud." (Hirschel lisas: ka teda on seal juba kolgitud, kahe peamise kiskja juuresolekul on ka muidu mõõdukad mehed kohustatud julmad olema.) (lk 100)▼
* Neil viimastel kuudel õppisin ma ikka jälle: Esrast peale on olemas õige juudi religioon, "Seadus", tuhanded eeskirjad, mis seovad juuti päeva kõigil tundidel väiksemaiski tegemistes oma religiooniga ja meenutavad jumalat. Gestaapo on nagu Esra. Kord tahaksin ma fikseerida tavalise päevakava (ilma ühegi ebatavalise sündmuseta, nagu mõrv või enesetapp või läbiotsimine). Ärgates: kas "nad" täna tulevad? (On olemas ohtlikke ja ohutuid päevi - reede näiteks on väga ohtlik, siis oletavad "nad" juba pühapäevasisseoste.) Pesemisel, duši all käimisel, raseerimisel: kuhu seep panna, kui "nad" praegu tulevad. Siis hommikusöök: kõik peidupaikadest välja tuua, peidupaikadesse tagasi panna. Siis sigari puudumine; hirm teega topitud piibu suitsetamisel, see ei vii just vanglasse, aga peksa saab siiski. Ajalehe puudumine. Siis kirjakandja helistamine. Kas see on kirjakandja või on seal "nemad"? Ja mida toob kirjakandja? Siis töötunnid. Päevik on eluohtlik; laenuraamatukogu raamat toob kaasa peksu, käsikirjad rebitakse katki. Mingi auto sõidab iga paari minuti tagant mööda. Kas "nemad"? Iga kord akna juurde, köögiaken on ees, töötuba on taga. Kindlasti helistab keegi kella, vähemalt üks enne lõunat, üks pärast lõunat. On need "nemad"? Siis poes käimine. Igas autos, igal jalgrattal, igas jalakäijas võib oodata "neid". (Ma olen küllalt sageli sõimata saanud.) Mulle tuleb meelde, ma kandsin just mappi vasaku kaenla all - võib-olla oli täht varjatud, võib-olla keegi kaebas mu peale. Ostude tegemisel pole minul kui segaabielus oleval nii palju karta kui teistel. Kui proua Kreidl juuditalongi vastu paar ilma J-ta väiksemat talongi tagasi saab (mida ei saa kuidagi vältida), topib ta "aaria" omad käekoti voodri vahele, sest aaria talongide omamine on keelatud. (lk 101-102)▼
* Ajaleheveerandikult kemmergus leidsin ma följetoni pealkirja: "Inimkond käsib!". Imelik, kuidas see lubatud on: "maailmavaateliselt" on see ju vormeli "Füürer käsib" pilkamine. Seejuures sai mulle selgeks, kui kesksel kohal on see vormel kogu natsionaalsotsialistlikus mõtlemises, ja kuidas just see paljastas natsionaalsotsialismi ja fašismi kõige tugevamad juured. (Kommunismi puhul vähem.) Ühe põlvkonna väsimus. Ta tahab vabaneda sunnist isiklikus elus. (lk 104)▼
* Ma näen nii harva und. Ja täna hommikul ärkasin ma hirmuga. Oli nii palav, et ma olin trammipeatuses oma mantli kokku rullinud ja maha asetanud (tähega mantli) ja seisin pintsakus ilma täheta. Kaks härrat kõnetasid mind: "Me oleme teid ju mitu korda juuditähega näinud. Kuidas siis...?" Selle peale ärkasin ma vastiku hirmutundega. Hiljuti poodi mind unes üles, täna ilma täheta, see teeb üks välja. (lk 107)▼
** [[Victor Klemperer]], "Päevikud 1942", tõlkinud Tiina Lias. Vikerkaar 8/9 2001▼
* Lause ''Juudid tuleb hävitada'' koosneb vähestest sõnadest, seda saab kiiresti öelda, härrased. Kuid see, mida ta nõuab sellelt, kes teda ellu viib, on kõige rängem ja raskem asi maailmas. Loomulikult on need juudid, need on kõigest juudid, see on selge. Kuid mõelge sellele hulgale inimestele — isegi parteikaaslastele — , kes on pöördunud igasuguste ametkondade või minu enda poole selle kuulsa palvega, et kõik juudid on küll muidugi sead, välja arvatud See-ja-see või Too-ja-too, kes on korralikud juudid, ja neile ei tohiks midagi teha. Julgen kinnitada, et kui otsustada nende palvete ja selliste arvamuste hulga järgi, on Saksamaal olnud rohkem korralikke juute, kui neid üldse arvuliselt kokku on. /---/ Palun teid tungivalt lihtsalt kuulata seda, mida ma siin valitud seltskonna ees ütlen, ja sellest mitte kunagi enam rääkida. Meile on esitatud järgmine küsimus: mida teha naiste ja lastega? — Ma olen otsusele jõudnud ja ka siin leidnud ilmselge lahenduse. Ma ei tundnud endal olevat õigust hävitada mehi — kui soovite, võite öelda "tappa" või "lasta tappa" — ning jätta kasvama lapsed, kes meie lastele ja järeltulijatele kätte maksaksid. Tuli teha raske otsus see rahvas maa pealt kaotada. See oli organisatsioonile, mis pidi selle ülesande täitma, kõige rängem asi, mida tal teha on tulnud. Ma usun, et võin öelda, et see täideti, ilma et meie mehed ja meie ohvitserid oleksid selle pärast oma südames ja hinges kannatanud. Kuid see oht oli sellegipoolest olemas. Tee kahe võimaluse vahel — muutuda liiga kalgiks, südametuks ning mitte enam austada inimelu või siis muutuda liiga pehmeks ja kaotada pea, kuni närvikriisideni välja — , tee Skylla ja Charybdise vahel on lootusetult kitsas. ** [[Heinrich Himmler]], kõne 6. oktoobril 1943, ''cit. via'' Alain Besançon, "Sajandi õnnetus: kommunismist, natsismist ja holokausti ainulaadsusest. Tõlkinud [[Katre Talviste]]. [[LR]] 34/35 2001, lk 31-32
* Teadmine holokaustist ei sobi hästi puhtpoliitilise analüüsiga; võrdleva, neutraalse, "teadusliku" uurimise ees tunneb ta end halvasti. Temasse suhtutakse miskipärast nagu niihästi XX sajandi kui ka üldse kõigi aegade ainukordsesse sündmusesse, mis nõuab midagi muud kui objektiivset uurimist: erilist aukartust, pühalikku vaikust. Meil ei ole enam tegu ideoloogia ajalooga, vaid religioonilooga — lausa religiooni endaga, kõigepealt muidugi judaistliku, kuid seeläbi ka kristlikuga. (lk 9)
* [[Primo Levi]]t lugedes on näha, et tema laagris ja tema rühmas asusid juudid põrgu kõige viimases ringis, kuid seal oli ka teisi ringe, ka mittejuutidele — sest neidki oli Auschwitzis palju — ja ühtki vangi — isegi mitte kõige kuritegelikumat kapot, ei peetud seal inimeseks. Selles seisnebki raamatu metafüüsiline taust, millele vihjab juba pealkiri. Nagu kõik sündmused, mis ületavad kujutlusvõime piirid, läbis küüditamine amneesiafaasi või segu amneesiast ja afaasiast, mis tabas küüditatuid ning nende seas ka pääsenud juute. Öeldamatut pole lihtne öelda. Aeg lubab pilgul kohanduda objektiga, mida on võimatu ainiti vaadata. (lk 10-11)
* Natside moraalset laastamistööd võib kirjeldada kontsentriliste ringidena kesktuuma ümber — see on pilt, mida lasevad kujutleda tsiteeritud Himmleri sõnavõtud. Tuum koosneb neist, kes on täielikult natsismiusku astunud. Neid pole kuigi palju —
partei, Relva-SS-i, gestaapo südamik. Hävitamise teostajaid on veel väiksemal hulgal. Neid ei olnud rohkem tarvis: sakslaste kõrge tööstuslik ja tehnoloogiline areng võimaldas tööjõudu kokku hoida. Mõnisada SS-last, kes valvasid surmalaagreid, lasid musta töö ohvritel endil ära teha. Einsatzgrupped värvati ilma ettevalmistava väljaõppeta. On märgitud, et teoreetiliselt võisid nad sellest mõrtsukate organisatsioonist lahkuda. Kuid siis ootasid neid suured ebameeldivused, esmajärjekorras võitlus idarindel. Need inimesed olid või neist said koletised. Ei ole kindel, kas nad kõik olid natsliku ideoloogia veendunud pooldajad. Iga rahva seast on lihtne värvata nii palju piinajaid ja mõrtsukaid kui tarvis. Ideoloogiline võõp soodustas nende kalduvusi või laskis neil täielikult õide puhkeda. (lk 34)
* Minevik on meile külluslikult näidanud, et kristlik judaismivastasus oli seda elavam, mida asjatundmatumast keskkonnast oma religiooni aluste suhtes ta lähtus. Tubli Sancho Panza võttis oma usutunnistuse kokku kahte punkti: Püha Neitsi austamine ja juutide vihkamine. Aga kui usk oli kadunud, laiutas antisemitism uue ja uljama hooga, ilma et usk, olgu või moonutatud usk, täitnuks enam oma pidurdavat rolli. Sõjaeelses juudivastases kirjanduses ei või olla head juuti: kõige sümpaatsemgi, kõige vooruslikumgi kannab hukutavat viirust, mis on ristirahva vaenlane. Veel enam, kogu Euroopa ajalugu on rekonstrueeritud
üleüldise juutide vandenõu ümber. (lk 86-87)
** [[Alain Besançon]], "Sajandi õnnetus: kommunismist, natsismist ja holokausti ainulaadsusest. Tõlkinud [[Katre Talviste]]. [[LR]] 34/35 2001
43. rida ⟶ 64. rida:
▲* Holokausti nägemine [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] keskse inim[[tragöödia]]na on omakorda pärssinud teiste sõjas massilisi kaotusi kandnud rahvaste kannatuste [[analüüs]]i. [[Nõukogude Liit|Nõukogude režiimi]] sõjaaegsete [[kuritegu]]de lahkamises [[juut]]ide vastu suunatud [[massimõrv]]aga võrreldavas inimsusevastaste kuritegude raamistikus kiputakse nägema katset [[natsid]]e tegevust relativiseerida ja rehabiliteeridagi. Ikka veel on Euroopa Teise maailmasõja ajalookirjutuses kombeks üks kuri korraga.
▲** [[Maria Mälksoo]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/jaetkusojaks-historikerstreitile/ "Jätkusõjaks Historikerstreitile"], Sirp, 04.02.2010 (arvustus: Bogdan Musial, "Sihikul on Saksamaa: Stalini sõjaplaanid Lääne vastu", tlk Toomas Huik, Tänapäev, 2009)
▲* Uued juutidega seotud määrused. Silmust tõmmatakse ikka koomamale, vaimu ja keha püütakse murda aina uute alatute võtetega. Mida kõike pole viimasel aastal kokku kuhjunud! Ja väike nõelatorge on mõnikord valusam kui nuiahoop. Ma kogun määrused kokku: 1)Õhtul pärast kella kaheksat või üheksat kodus olla.Kontroll! 2) Oma majast välja ajamine. 3) Raadio- ja telefonikeeld. 4) Teatri-, kino-, kontserdi-, muuseumikeeld. 5) Keeld ajakirju tellida või osta. 6)Sõidukeeld (kolm faasi) a) autobussid on keelatud, trammis on lubatud ainult esiplatvorm, b)kõik sõidud on keelatud peale töölesõidu, c)ka tööle jala, kui töökoht ei ole kaugemal kui 7 km või haiguse korral (aga haigustõendit on raske saada). Muidugi ka taksosõidukeeld. 7) Defitsiitsete kaupade ostu keeld. 8)Sigarite ja igasuguste tubakasaaduste ostu keeld. 9)Lillede ostu keeld. 10)Piimakaardi äravõtmine. 11) Juuksuri juurde mineku keeld. 12) Töömehi saab tellida ainult kogukonna kaudu. 13) Kohustus ära anda kirjutusmasinad, 14) karusnahad ja villased tekid, 15) jalgrattad - tööle tohib jalgrattaga sõita (pühapäevaväljasõidud ja jalgrattaga küllasõit on keelatud), 16) lamamistoolid, 17) koerad, kassid, linnud. 18) Keeld Dresdeni piiridest lahkuda, 19) vaksalisse minna, 20) Ministeeriumi kaldapealsete minna, parkides käia 21) Bürgerwieset ja Suure Aiaga piirnevaid tänavaid kasutada (Pargi tänav, Lennestrasse, Karcherallee). Viimane piirang alles eilsest peale. Üleeilsest ka turuhoonete külastamise keeld. 22) 19. septembrist juuditäht. 23) Toiduvarude kodus hoidmise keeld. (Gestaapo võtab ka talongide eest ostetu kaasa.) 24) Laenuraamatukogude keeld. 25) Tähe tõttu on kõik restoranid keelatud. Restoranis saab ikka veel midagi süüa, mingit "majatoitu", kui kodus pole enam midagi. Eva ütleb, et restoranid on puupüsti täis. 26) Riidekaarti ei ole. 27) Kalakaarti ei ole. 28) Mingit erinormi ei ole, nagu kohv, šokolaad, puuvili, kondenspiim. 29) Erimaksud. 30) Maksuvaba summa pidev vähenemine. Minu oma oli algul 600, siis 320, nüüd 185 marka. 31) Ostuaja piiramine ühele tunnile (kolmest neljani, laupäeval kaheteistkümnest üheni). Ma usun, et need 31 punkti on kõik. Aga ka kõik koos ei ole nad midagi võrreldes pideva hirmuga läbiotsimise, jõhkra kohtlemise, vangla, koonduslaagri ja vägivaldse surma ees. (lk 70-72)
▲* Üliõpilasena naersin ma ühe Shakespeare'i-monograafia üle (ma arvan: Sieper), mis tegi statistikat, kui sageli Shakespeare'il trompetit puhuti, trummi löödi ja vilistati. Kui gestaapo mu töö peäl trampis, olin ma just võtnud eraldi lehe, et kindlaks teha, kui sageli ja mitmes seoses substantiivi, adjektiivi ja verbina kasutab Rosenberg sõnu veri, liik ja rass. (lk 77)
▲* Seni võisid tööl käivatel juutidel olla jalgrattad. Kõige uuem määrus (4): jalgratas võib olla ainult töölisel, kelle tee (töökohta) on pikem kui 7 km. Samal ajal: kellel on veel lubatud trammiga sõita (töölised üle 7 km piiri), ei tohi enam osta pileteid 12 kaupa või ümberistumiskomplekti, vaid ainult kalleid üksikpileteid. (lk 90)
▲* Kõik peab nüüd toimuma varjatult, vähemalt gestaapo eest. Stockholmi kaart on saksa tsensuurist läbi tulnud, aga halastagu mulle Jumal, kui gestaapo need read minu käest leiab. - Kätchen toob mulle ühe lehe eilsest Dresdener Anzeiger'ist - aga kohe ära hävitada! Meil ei tohi ju ühtegi ajalehte olla, me vaatame igal õhtul all telegramme ajalehest Dresdener Neueste Nachrichten, mida aarialane Elsa Kreidl tellib. Niisiis avaldab Anzeigev artikli saagi kohta, mis kõige kaunima ilukõne taga laseb aimata karjuvat puudust. "Kõige halvemad kartused" ei olevat täide läinud, kuid siiski tuleb väga kokkuhoidlikult majandada. Kui kuidagi võimalik, peaks midagi ka kõvasti vähenenud seakasvatusele jääma. Jne, jne. Mina ei oleks tsensorina artiklit - pahaendelise pealkirjaga "Igapäevane leib" - küll läbi lasknud. (lk 98)
▲* Hr Hirschel tuli minuga kaasa, ta tahtvat proua Picki, oma endist üürilist, vaatama tulla. Ta kaebas gestaapo kirjeldamatu jõhkruse üle. Eriti need kaks, kellega ka meil oli tegemist olnud, "Sülitaja" ja "Kolkija", olevat kuradid. Nad ei ole, nagu mina arvasin, päris madalal ametikohal. Sülitaja, hullumeelsete tumedate silmadega, on komissar, teine (kahvatusinised väikesed teravad silmad, esiletungiv nina, nokkmüts blondidel juustel) kapteni auastmes sturmbannfüürer; nende nimed on Weser ja Clemens. Hirschel ja Kahlenberg (Pionkowski vähem sümpaatne ja väga nooruslik järglane) olid kutsutud gestaaposse, et vastu võtta uue transpordi nimekiri. "Mis te siin hulgute? Mis te jälle olete kokku keeranud, midagi olete te ju alati kokku keeranud." (Hirschel lisas: ka teda on seal juba kolgitud, kahe peamise kiskja juuresolekul on ka muidu mõõdukad mehed kohustatud julmad olema.) (lk 100)
▲* Neil viimastel kuudel õppisin ma ikka jälle: Esrast peale on olemas õige juudi religioon, "Seadus", tuhanded eeskirjad, mis seovad juuti päeva kõigil tundidel väiksemaiski tegemistes oma religiooniga ja meenutavad jumalat. Gestaapo on nagu Esra. Kord tahaksin ma fikseerida tavalise päevakava (ilma ühegi ebatavalise sündmuseta, nagu mõrv või enesetapp või läbiotsimine). Ärgates: kas "nad" täna tulevad? (On olemas ohtlikke ja ohutuid päevi - reede näiteks on väga ohtlik, siis oletavad "nad" juba pühapäevasisseoste.) Pesemisel, duši all käimisel, raseerimisel: kuhu seep panna, kui "nad" praegu tulevad. Siis hommikusöök: kõik peidupaikadest välja tuua, peidupaikadesse tagasi panna. Siis sigari puudumine; hirm teega topitud piibu suitsetamisel, see ei vii just vanglasse, aga peksa saab siiski. Ajalehe puudumine. Siis kirjakandja helistamine. Kas see on kirjakandja või on seal "nemad"? Ja mida toob kirjakandja? Siis töötunnid. Päevik on eluohtlik; laenuraamatukogu raamat toob kaasa peksu, käsikirjad rebitakse katki. Mingi auto sõidab iga paari minuti tagant mööda. Kas "nemad"? Iga kord akna juurde, köögiaken on ees, töötuba on taga. Kindlasti helistab keegi kella, vähemalt üks enne lõunat, üks pärast lõunat. On need "nemad"? Siis poes käimine. Igas autos, igal jalgrattal, igas jalakäijas võib oodata "neid". (Ma olen küllalt sageli sõimata saanud.) Mulle tuleb meelde, ma kandsin just mappi vasaku kaenla all - võib-olla oli täht varjatud, võib-olla keegi kaebas mu peale. Ostude tegemisel pole minul kui segaabielus oleval nii palju karta kui teistel. Kui proua Kreidl juuditalongi vastu paar ilma J-ta väiksemat talongi tagasi saab (mida ei saa kuidagi vältida), topib ta "aaria" omad käekoti voodri vahele, sest aaria talongide omamine on keelatud. (lk 101-102)
▲* Ajaleheveerandikult kemmergus leidsin ma följetoni pealkirja: "Inimkond käsib!". Imelik, kuidas see lubatud on: "maailmavaateliselt" on see ju vormeli "Füürer käsib" pilkamine. Seejuures sai mulle selgeks, kui kesksel kohal on see vormel kogu natsionaalsotsialistlikus mõtlemises, ja kuidas just see paljastas natsionaalsotsialismi ja fašismi kõige tugevamad juured. (Kommunismi puhul vähem.) Ühe põlvkonna väsimus. Ta tahab vabaneda sunnist isiklikus elus. (lk 104)
▲* Ma näen nii harva und. Ja täna hommikul ärkasin ma hirmuga. Oli nii palav, et ma olin trammipeatuses oma mantli kokku rullinud ja maha asetanud (tähega mantli) ja seisin pintsakus ilma täheta. Kaks härrat kõnetasid mind: "Me oleme teid ju mitu korda juuditähega näinud. Kuidas siis...?" Selle peale ärkasin ma vastiku hirmutundega. Hiljuti poodi mind unes üles, täna ilma täheta, see teeb üks välja. (lk 107)
▲** [[Victor Klemperer]], "Päevikud 1942", tõlkinud Tiina Lias. Vikerkaar 8/9 2001
==Välislingid==
| |||