Holokaust: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
83. rida:
* Kraków on Poola turismikeskus. Alates 1990. aastate keskpaigast on linna külastajate hulgas rohkesti ka juutide ajaloo huvilisi. Ei külastata aga mitte kohta, kus asus juudi geto, vaid linnaosa, kus Spielberg oma filmi [["Schindleri nimekiri"]] väntas. Teine paik, kuhu sooritatakse päevapikkusi retki, on loomulikult Auschwitz. Enamik neist, kes Poolasse tulevad, võtavad varem või hiljem ette ka palverännaku Auschwitzi. 20. sajandi lõpul on see koht omandanud teatava sakraalse tähenduse, kirjutab Cole. Õudusturism on moes. Turistidele ei näidata aga jällegi mitte tõelist surmalaagrit, vaid väljavõtet, mis koosneb kõigile tuntud väravast kirjaga Arbeit macht frei, krematooriumist ja... suveniiripoest. (lk 118)
** [[Anton Weiss-Wendt]], "Mida tähendab meile holokaust? Võrdlevalt Ameerikast ja Eestist". Vikerkaar 8/9 2001
* [Ewa:] Ja vaat mida Ester mulle jutustas: ta nägi mu ema esimest korda Emski [[geto]]s, kui sinna hakati kokku ajama ümberkaudseid elanikke - enne seda olid getos vaid linnajuudid. Nood olid sinna asunud pealtnäha vabatahtlikult, kuna veidi aega enne geto asutamist oli [[linn]]as aset leidnud kohutav juutide hukkamine - nad koguti linnaväljakule, katoliku ja õigeusu kiriku vahele, ja hakati tapma. Poolteist tuhat tapeti, ellujäänud läksid getosse. (lk 12)
* [Isaak Gantmani märkmed:] Juudiksolemine on ilma igasuguse kahtluseta laiem kui [[judaism]]. Kahekümnes sajand tunneb tervet plejaadi juudi soost õpetlasi - [[ateist]]e, kuid gaasikambrisse viidi nad koos oma usklike rahvuskaaslastega. Järelikult osutus [[veri]] välismaailma silmis palju kaalukamaks argumendiks. Ükskõik, kuidas ka juudid ise ennast ei määratleks, sisuliselt pannakse nad paika väljastpoolt - juut on see, keda mittejuudid juudiks peavad. Seetõttu ei tehtud ristitud juutidele üldisest normist hinnaalandust: nemadki olid määratud hävitamisele. (lk 20)
* [Avigdor, Danieli vend:] Saad aru, ma olen ateist. [[Religioon]] pole mind kunagi huvitanud, jumal pole huvitanud! Kõik need jutud - jumal on, jumalat pole. Ühtedel on tõendid, et jumal on, teistel, et pole. Kuid minu meelest on kuus miljonit auku aetud juuti peamine tõendus sellest, et mingit jumalat ei ole. Nojah, oletame, et see on igaühe enda asi, mida ta jumalast arvab. Kuid miks mu [[vend]], kui tal seda jumalat nii väga vaja oli, valis kristliku? Kui palju neid jumalaid üldse on - üks, kaks või neli? Kui juba valida, oleks juudi jaoks loogiline valida juudi jumal. Kuid ausalt öeldes, kui tuletada meelde, mis tookord juhtus - no mille poolest jumal [[saatan]]ast erineb? (lk 43)
** [[Ljudmila Ulitskaja]], "Daniel Stein, tõlkija". Tõlkinud Ilona Martson. Tallinn, Tänapäev, 2013
| |||