Holokaust: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Proosa==

 

* Uued juutidega seotud määrused. [[Silmus]]t tõmmatakse ikka koomamale, [[vaim]]u ja [[keha]] püütakse murda aina uute alatute võtetega. Mida kõike pole viimasel aastal kokku kuhjunud! Ja väike nõelatorge on mõnikord valusam kui nuiahoop. Ma kogun [[määrus]]ed kokku: 1) [[Õhtu]]l pärast kella kaheksat või üheksat [[kodu]]s olla. [[Kontroll]]! 2) Oma majast välja ajamine. 3) [[Raadio]]- ja [[telefon]]ikeeld. 4) [[Teater|Teatri]]-, [[kino]]-, [[kontsert|kontserdi]]-, [[muuseum]]ikeeld. 5) Keeld ajakirju tellida või osta. 6 )Sõidukeeld (kolm faasi) a) auto[[buss]]id on keelatud, [[tramm]]is on lubatud ainult esiplatvorm, b) kõik sõidud on keelatud peale töölesõidu, c) ka tööle jala, kui töökoht ei ole kaugemal kui 7 km või [[haigus]]e korral (aga haigustõendit on raske saada). Muidugi ka [[takso]]sõidukeeld. 7) Defitsiitsete [[kaup]]ade ostu keeld. 8) Sigarite ja igasuguste tubakasaaduste ostu keeld. 9) [[Lill]]ede ostu keeld. 10) Piimakaardi äravõtmine. 11) [[Juuksur]]i juurde mineku keeld. 12) Töömehi saab tellida ainult kogukonna kaudu. 13) Kohustus ära anda [[kirjutusmasin]]ad, 14) [[karusnahad]] ja villased [[tekid]], 15) [[jalgrattad]] – tööle tohib jalgrattaga sõita (pühapäevaväljasõidud ja jalgrattaga küllasõit on keelatud), 16) lamamistoolid, 17) [[koer]]ad, [[kass]]id, [[linnud]]. 18) Keeld [[Dresden]]i piiridest lahkuda, 19) [[vaksal]]isse minna, 20) Ministeeriumi kaldapealsete minna, [[park]]ides käia 21) Bürgerwieset ja Suure Aiaga piirnevaid [[tänav]]aid kasutada (Pargi tänav, Lennestrasse, Karcherallee). Viimane piirang alles eilsest peale. Üleeilsest ka turuhoonete külastamise keeld. 22) 19. septembrist [[juuditäht]]. 23) Toiduvarude kodus hoidmise keeld. ([[Gestaapo]] võtab ka [[talong]]ide eest ostetu kaasa.) 24) Laenu[[raamatukogu]]de keeld. 25) Tähe tõttu on kõik [[restoran]]id keelatud. Restoranis saab ikka veel midagi süüa, mingit "majatoitu", kui kodus pole enam midagi. Eva ütleb, et restoranid on puupüsti täis. 26) Riidekaarti ei ole. 27) Kalakaarti ei ole. 28) Mingit erinormi ei ole, nagu [[kohv]], [[šokolaad]], [[puuvili]], kondenspiim. 29) Erimaksud. 30) Maksuvaba summa pidev vähenemine. Minu oma oli algul 600, siis 320, nüüd 185 marka. 31) Ostuaja piiramine ühele tunnile (kolmest neljani, laupäeval kaheteistkümnest üheni). Ma usun, et need 31 punkti on kõik. Aga ka kõik koos ei ole nad midagi võrreldes pideva hirmuga [[läbiotsimine|läbiotsimise]], jõhkra kohtlemise, [[vangla]], [[koonduslaager|koonduslaagri]] ja vägivaldse [[surm]]a ees. (lk 70–72)

 

* Lause ''Juudid tuleb hävitada'' koosneb vähestest sõnadest, seda saab kiiresti öelda, härrased. Kuid see, mida ta nõuab sellelt, kes teda ellu viib, on kõige rängem ja raskem asi maailmas. Loomulikult on need juudid, need on kõigest juudid, see on selge. Kuid mõelge sellele hulgale inimestele — isegi parteikaaslastele — , kes on pöördunud igasuguste ametkondade või minu enda poole selle kuulsa palvega, et kõik juudid on küll muidugi sead, välja arvatud See-ja-see või Too-ja-too, kes on korralikud juudid, ja neile ei tohiks midagi teha. Julgen kinnitada, et kui otsustada nende palvete ja selliste [[arvamus]]te hulga järgi, on Saksamaal olnud rohkem korralikke juute, kui neid üldse arvuliselt kokku on. /---/ Palun teid tungivalt lihtsalt kuulata seda, mida ma siin valitud seltskonna ees ütlen, ja sellest mitte kunagi enam rääkida. Meile on esitatud järgmine [[küsimus]]: mida teha naiste ja lastega? — Ma olen otsusele jõudnud ja ka siin leidnud ilmselge [[lahendus]]e. Ma ei tundnud endal olevat õigust hävitada mehi — kui soovite, võite öelda "tappa" või "lasta tappa" — ning jätta kasvama lapsed, kes meie lastele ja järeltulijatele kätte maksaksid. Tuli teha raske otsus see rahvas maa pealt kaotada. See oli organisatsioonile, mis pidi selle ülesande täitma, kõige rängem asi, mida tal teha on tulnud. Ma usun, et võin öelda, et see täideti, ilma et meie mehed ja meie ohvitserid oleksid selle pärast oma südames ja hinges kannatanud. Kuid see oht oli sellegipoolest olemas. Tee kahe võimaluse vahel — muutuda liiga kalgiks, südametuks ning mitte enam austada inimelu või siis muutuda liiga pehmeks ja kaotada pea, kuni närvikriisideni välja — , tee Skylla ja Charybdise vahel on lootusetult kitsas. ** [[Heinrich Himmler]], kõne 6. oktoobril 1943, ''cit. via'' Alain Besançon, "Sajandi õnnetus: kommunismist, natsismist ja holokausti ainulaadsusest. Tõlkinud [[Katre Talviste]]. [[LR]] 34/35 2001, lk 31–32

 

 

* Ühe hetkega, peaaegu prohvetliku aimuse läbi, saab meile ilmsiks [[tõde]]: me oleme jõudnud põhja. Madalamale pole enam võimalik langeda: pole olemas inimese jaoks viletsamat seisundit ja see pole mõeldavgi. Miski ei kuulu enam meile: meilt on võetud [[riided]], [[kingad]], isegi [[juuksed]]; kui räägime, ei kuula meid keegi, ja kui nad kuulakski, ei saaks meist aru. Meilt võetakse ka [[nimi]]: ja kui tahame teda alles jätta, siis peame endas selleks jõudu leidma, peame tegema nii, et nime taha jääks alles midagigi meist, midagi sellest, mis me olime. (lk 20–21)

* Siin, üürikeseks ajaks eemal sõimust ja [[peks]]ust, võime jälle vaadata endasse ja mõtiskleda, ning siis saab selgeks, et me ei jõua koju. Oleme saabunud siia plommitud [[vagun]]ites; oleme näinud lahkumas olematusse oma naisi ja lapsi; orjadena oleme sadu kordi marssinud tummas [[väsimus]]es edasi ja tagasi, hing kustunud veel enne, kui saabub nimetu surm. Me ei jõua koju. Siit ei tohi välja pääseda mitte keegi, kes võiks koos oma ihusse pressitud märgiga viia maailmale halbu [[uudis]]eid sellest, mida [[Auschwitz]]is üks inimene võis teisele teha. (lk 45–46)

:Ja me tunneme veel tänagi, ja isegi [[sakslased]]ki tunnevad, et antiikse [[needus]]e sarnane needus, mitte transtsendentne ega jumalik, vaid kohalolev ja ajalooline, ripub selle häbitu ehituse kohal, mis on rajatud keelte segamisele ja püstitatud vastu taeva tahet otsekui kivisse raiutud [[jumalateotus]]. (lk 62)

* [[Mälu]] on veider instrument: sellest ajast peale, kui laagris olen, tantsisklevad mul peas kaks värsirida, mis mu sõber kaua aega tagasi kirjutas:

<poem>

...kuni kord ühel päeval

</poem>

:Siin ongi nii. Kas teate, kuidas öeldakse laagri žargoonis "mitte iialgi"? "''Morgen früh''", homme hommikul. (lk 113)

* [[Primo Levi]], "Kas see on inimene". Tõlkinud Maarja Kaplinski. Vagabund, 2004, sari "Luukamber"

 

 

* Instinktiivselt hoian oma keha seda sirgemalt, mida lähemal seisan SS-ohvitserile, et ta ei märkaks peidus koormat. Nüüd seisab ta minu ees: pikk, sale ja elegantne, munder laitmatu ja säravpuhas – hoolitsetud härra, hoopis erinev meiesugustest haletsusväärsetest kujudest, kes me ilmselt nägime välja magamata ja üsna kasimatud. Ta seisab seal sundimatus poosis, toetades vasaku käega paremat küünarnukki, parem käsi tõstetud, ja teeb [[nimetissõrm]]ega nappe viipeid – kord vasakule, kord paremale, märksa sagedamini vasakule... /---/

:Songavöö omanikele sai õhtul osaks veel üks väike lisaärritus: meie baraki blokivanem pidas tervituskõne, milles ta kinnitas "ausõnaga", et need, kellel on vöösse õmmeldud "dollareid või väärismetalli", poob ta isiklikult "selle palgi külge seal" (ta näitas käega). Ta selgitas uhkelt, et laagrikorra järgi on tal blokivanemana selleks õigus. (lk 28)

* Lõhe, mis jagab inimesed headeks ja kurjadeks, ulatub äärmiselt sügavale ning kõige sügavam on see lõhe koonduslaagris.

:Õppisime inimest tundma nii, nagu pole varem teinud ükski põlvkond. Mis siis on inimene? Inimene on olend, kes ''otsustab'', kes ta on. Ta on olend, kes leiutas gaasikambri. Aga samuti on ta olend, kes läks gaasikambrisse püstipäi ja huulil [[palve]]. (lk 117–118)

* [[Viktor E. Frankl]], "... ja siiski tahta elada. Psühholoog kogeb omal nahal koonduslaagrit". Tõlkinud Piret Metspalu. Tartu: Johannes Esto Ühing 2002

 

 

 

 

* [Karl] Fritsch oli tulnud mõttele kasutada mahalaskmise asemel mürki, mida oli Auschwitzi varutud fumigatsiooniks, ning ta oli püüdnud kindlaks määrata õiget surmavat annust. Aga kui gaasiga tapmine oli kord juba aset leidnud, hakkas Höss selles nägema lahendust juudiprobleemile. Detsembris [1941] tapeti Zyklon B-ga uus rühm nõukogude vange Auschwitzi krematooriumi surnukambris. Höss vaatas laibad üle ja kuulas laagriarstide seletusi. Talle kinnitati, et ohvrite lämbumisele ei eelnenud suuri piinu. Ta järeldas, et surm gaasi läbi on veretu ja säästab tema mehed suurest psühholoogilisest koormast. (lk 129)

* Himmler külastas laagrit [Birkenaus] 17.-18. juunil 1942. Ta vaatas ühte gaasiga tapmist pealt. Arvatavasti just siis tegi ta märkuse, et kindralkubermangu laagrid on üle-euroopalise lõpplahenduse läbiviimiseks ebapiisavad. Ta ütles Hössile, et Eichmanni inimsaadetised suurenevad iga kuuga ja et töövõimetud juudid tuleb armutult hävitada, nagu ka kõik mustlased. (lk 129)