Ohakas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
62. rida:
 
==Proosa==
* Iseäraldusena tuleks nimetada, et Karula kihelkonnas koguni taimedele ohverdati, selgemini öeldud ohakale. Nimelt hoolitsenud õitselised ja karjased vanasti niisuguse ohverdamise eest, ohakale leiba ja mingisugust jooki, isegi viina juurtele valades. Ohaka ohver mõjus rahva arvamise järele kudagi viisi hunti. Sai ohakas ohvri, uskusid õitselised ja karjased kindlasti, et metsahall nende loomi ei tule tülitama, kuna vastasel puhul susi varsti saaki nõudis.
** [[Matthias Johann Eisen]], "Pühad puud" raamatust [https://et.wikisource.org/wiki/Esivanemate_ohverdamised/P%C3%BChad_puud "Esivanemate ohverdamised"] ("Eesti mütoloogia" III, 1920)
 
 
* [[Jalg|Jalad]] harkis ja [[pea]] viltu, konutas vana hall [[eesel]] [[Iiah]] ihuüksi [[Mets]]a kõige tihedamas ohakatihnikus ja muudkui [[mõtlemine|mõtles]] ja mõtles. (lk 34)
82. rida ⟶ 85. rida:
:Arvad? Ei, ennem ütleks — väärikas.
:Umbrohi?
:Mitte mingil juhul! Ilmaski ei sea ta end viljapõldu kasvama, ei tule aiamaale. Karjakoplisse iseasi. Seal olekski muidu väga lage ja üksluine.m Lehmadel, hobustel, lammastel, isegi sigadel on tema vastu austust — mitte keegi ei sõtku ära, ei puuduta keeleotsagagi.
:Ja kui hästi ta fotograafile poseerib! Oled sa karuohakast pilti teinud? Ei ole? Kahju. Ilmtingimata tuleb proovida.
:Võtta vastu valgust, nii et iga okas ja karvakene kiiskab päikesest — tõeline okaskroon, mida niisama ei märka. Trofee, mis teeb igale fotograafile au.