Redaktsioon: 18. jaanuar 2022, kell 17:31 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 387 muudatust →‎Luule ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. jaanuar 2022, kell 17:34 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) 788 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:Begeyn_Still_life_with_thistle.jpg\|pisi\|Abraham Begeyn. Vaikelu ohakaga. 17. sajandi teine pool]] [[Pilt:Circle_of_Matthias_Withoos_Still_life_of_flowers.jpg\|pisi\|Matthias Withoosi ringkond, lillevaikelu. Ohakas vasakul. 17. sajand]] [[Pilt:A_Study_of_a_Thistle_by_Barbara_Regina_Dietzsch,_watercolor.jpg\|pisi\|Barbara Regina Dietzsch, etüüd ohakast, akvarell, 18. ~~saj~~sajand]] [[Pilt:Édouard_Manet_-_Chardons.jpg\|pisi\|Édouard Manet. Ohakas (1858)]] [[Pilt:Rosa_Brett_Thistles_(1860).jpg\|pisi\|Rosa Brett, "Ohakas" (1860)]] [[Pilt:Fidelia_Bridges_Thistle_in_a_Field_(1875).jpg\|pisi\|Fidelia Bridges, "Ohakas põllul" (1875)]] [[Pilt:Marta_Lobach_Niederländische_Flusslandschaft.jpg\|pisi\|Marta Lobach (~~1855-~~1855–?), "Hollandi jõemaastik ohakaväljaga", ''s.d.'']] [[Pilt:Hermione_von_(Freiin)_Preuschen_(1854-1918)_-_A_Trompe_l'Oeil_with_Flowers_-_RCIN_403727_-_Royal_Collection.jpg\|pisi\|Hermione von Preuschen, ''Trompe l'Oeil'' lilledega. (1883)]] [[Pilt:Adam_drawing_up_Thistles_(Joakim_Skovgaard)_-_Nationalmuseum_-_25992.tif\|pisi\|Joakim Skovgaard, "Aadam ohakaid välja rohimas" (1903)]] [[Pilt:Common_Thistle_LACMA_AC1992.6.1.jpg\|pisi\|Tuliohakas, Bertha E. Jaquesi tsüanotüüp (u ~~1906-1915~~1906–1915)]] [[Pilt:François_Barraud_-_Chardons_à_la_bourse_bleue.jpg\|pisi\|François Barraud, "Vaikelu ohakate ja sinise rahakotiga" (1930)]] '''Ohakas''' (''Cirsium'') on korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond. Kultuuriliselt kiputakse ohakale omistama ~~nuhtluse~~[[nuhtlus]]e sümboli rolli, sest tegu on levinud [[umbrohi\|umbrohuga]], mis on enamasti väga elujõuline ning mõõdukalt kuni ohjeldamatult [[okas\|okkaline]]. Aretatud on ka dekoratiivseid sorte. ==Piibel== 25. rida: ja põllutaimed olgu sulle [[toit\|toiduks]]! </poem> * [[Esimene Moosese raamat]] 3:~~17-18~~17–18 51. rida: ja [[lammas]]te tallermaaks. </poem> * [[Jesaja raamat]] 7:~~23-25~~23–25 * Te tunnete nad ära nende viljast. Ega [[viinamari\|viinamarju]] korjata kibuvitstelt ega [[viigimari\|viigimarju]] ohakailt? :17 Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja. * [[Matteuse evangeelium]] 7:~~16-17~~16–17 * Osa [[seeme]]t kukkus ohakate sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle. :8 Aga osa kukkus heasse [[muld]]a ning kandis vilja, mõni sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend [[seeme]]t. * Matteuse evangeelium 13:~~7-8~~7–8, tähendamissõna külvajast ==Proosa== 73. rida: * [[Jalg\|Jalad]] harkis ja [[pea]] viltu, konutas vana hall [[eesel]] [[Iiah]] ihuüksi [[Mets]]a kõige tihedamas ohakatihnikus ja muudkui [[mõtlemine\|mõtles]] ja mõtles. (lk 34) * Iiah viis [[Tiiger\|Tiigri]] kõige ohaklikuma välimusega ohakapuhma juurde, mis seal iganes leida, ja viipas selle poole kabjaga. :"Näh, väike puhmas, mida ma hoidsin oma [[sünnipäev]]aks," ütles ta, aga mis need sünnipäevad siis lõppude lõpuks ikka ära ei ole -– üks trill ja trall, ja läinud ongi. Noh, lase aga hea maitsta, Tiiger." (lk ~~132-133~~132–133) * [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]". Tõlkinud Valter Rummel. Tallinn: Eesti Raamat, 1977 150. rida: /---/ </poem> * [[Mart Raud]], "Ohakas" (1946), rmt: "Eesti luule. Antoloogia aastaist ~~1637-1965~~1637–1965". Koostanud Paul Rummo, 1967, lk 509 180. rida: sõrmitseb tuul. </poem> * [[Viivi Luik]], "*** Punased puud on" kogust "Lauludemüüja" (1968), rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused ~~1962-1997~~1962–1997", Tänapäev 2011, lk 158 190. rida: [[Taevas]] vasakus käes. </poem> * Viivi Luik, "*** Millal ma lähen" kogust "Lauludemüüja", rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused ~~1962-1997~~1962–1997", Tänapäev 2011, lk 170 ==Vanasõnad==

Ohakas: erinevus redaktsioonide vahel