Sidesõna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ivalon Olavi (arutelu | kaastöö)
Link
Resümee puudub
1. rida:
 
==Proosa==
* Sidesõnad mõjuvad sageli nagu täitematerjal, mört. See mört hoiab küll keele­rajatisi koos, ent on liiga enesestmõistetav, et me selle mõju tähele paneksime. Tõsi, pole raske kujutada ette konstruktsiooni ilma toestava, materjali osiseid omavahel siduva materjalita, ent keelekoetisega pole see nii lihtne. [[Keel]] ilma side­sõnadeta seisaks ehk koos, aga liikuvusega, plastilisusega oleksid asjalood sel juhul üsna kehvad; see oleks [[keha]] ilma (töötavate) liigesteta.
** [[Jan Kaus]], [http://www.looming.ee/arhiiv/sidesonade-kiituseks/ "Sidesõnade kiituseks"]. Looming nr 2 2021
 
 
* Sõna [[lühidus]]e ja [[sagedus]]e seos on tõesti selline, et mida sagedam on sõna, seda lühem ta on: suurest kasutamisest on sõnad justkui lühemaks [[kulumine|kulunud]]. [---] Niisiis on tõsi, et sõnu, mis vormilt on lihtsamad – siinsel juhul lühemad –, pruugitakse üldiselt meelsamini. Sidesõnad ja muud [[abisõna]]d kui kõige sagedasemad on kõigis keeltes ka kõige lühemad. (lk 13)
** [[Margit Langemets]], [https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2009_2/OK_2009-2_02.pdf "Kui palju ja kuidas on sõnadel eri tähendusi?"], Oma Keel 19/sügis 2009, lk 13-20
 
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
 
[[Kategooria:Keel]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]