Suhtlemine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
7. rida:
* Nüüd, kui [[arvuti]] on ainuke vahend nii töötegemiseks, õppimiseks, lõõgastumiseks kui ka suhtlemiseks (vähemalt kolme platvormi või programmi vahel laveerides), tundub sotsialiseerumine kurnavam kui eales varem.
** [[Maria Muuk]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/viirushaigus-ei-ole-ainult-disainivaljakutse/ "Viirushaigus ei ole ainult disainiväljakutse"], Sirp, 17.04.2020
 
 
* Süstemaatilise polüseemia mallid võtavad üldistatult kokku [[nimisõna]] iseäraliku võime "[[venimine|venida]]" vajadusel tähistama väga mitmesuguseid asju: kui eset, siis ka (sellega seonduvat) tegevust, (selle) materjali, (selle sisse mahtuvat) kogust jm; kui asutust, siis ka sealseid inimesi, samuti hoonet, kus asutus toimib, vahel ka tegevust. Eks peitub selleski seesama keeleökonoomia: on väga mugav kasutada üht ja sama sõna ühe situatsiooni kõigi osaliste (elementide) jaoks. Siiski ei tohi teate edastaja [[valvsus]]t päris kaotada: ta peab veenduma, et [[teade]] läks pärale nii, nagu ta välja saadeti, nagu ta mõte (sisu) oli. Kui see ei õnnestu, sest rikutud on vähima pingutuse põhimõtte seesmist [[tasakaal]]u, siis on sujuv suhtlus häiritud. (lk 20)
** [[Margit Langemets]], [https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2009_2/OK_2009-2_02.pdf "Kui palju ja kuidas on sõnadel eri tähendusi?"], Oma Keel 19/sügis 2009, lk 13-20
 
 
[[Kategooria:Kommunikatsioon]]