Portree: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
20. rida:
* Kuigi mul on mitu kunstnikust sõpra, ei ole ma kunagi lasknud ennast maalida, isegi mitte endast lihtsat visandit teha. See võib tunduda naeruväärne ja lausa ebausk, aga mul on tunne, nagu annaksin ennast sellega teiste meelevalda. See tunne ei tarvitse olla sugugi vastolus mu enda huviga portreede vastu. Vahest just selletõttu, et ma portree kaudu arvan jõudvat inimese tõelise olemuse jälile, takistab mind ennast sel kombel paljastamast.
** [[Karl Ristikivi]], "Rooma päevik". Lund 1976, lk 131
 
 
* "Minu [[sürrealism]]ikatsetus," ütles Dickie järjekordset lõuendit põlvele toetades.
:Tom võpatas, nagu oleks tal südamest [[häbi]]. Ka sellel maalil oli kahtlemata Marge, aga pikkade madujate juustega, ja mis kõige hullem — tema [[silm]]adest peegeldus vastu kaks [[silmapiir]]i: ühes Mongibello majad ja mäed, teises rand pisi­keste punaste inimestega. "Jaa, see meeldib mulle," ütles Tom. Härra Greenleafil oli olnud õigus. Siiski pakkus see Dickiele tegevust ning hoidis teda pahan­dustest, oletas Tom, — täpselt nagu tuhandeid teisi viletsaid [[asjaarmastaja]]test maalikunstnikke kogu Ameerikas. Küll on kahju, et Dickie kuulub nende hulka, Tom oleks tahtnud, et Dickie oleks midagi enamat.
:"Mul pole lootustki oma kunstiga maailma sütitada," tunnistas Dickie, "aga ma ammutan sellest suurt naudingut." (lk 44)
* [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007
 
==Luule==