Tuul Sepp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
3. rida:
==Intervjuud==
 
* Paha lugu on see, et ega meie geneetiline pärand eriti ei toeta kokkuhoidlikkust[[kokkuhoidlikkus]]t, tuleviku nimel [[säästmine|säästmist]]. Jutt tulevaste põlvkondade heaolust[[heaolu]]st läheb inimestele siiski mingil määral korda, kui nad mõtlevad oma [[lapselaps|lapselastele]], oma geenide[[geen]]ide kandjatele - sellest saab [[looduslik valik]] veel nii-öelda aru. Aga looduslik valik pole suutnud kujundada meis huvi, et mõnel meie konkurentliigil või koguni kiskjal[[kiskja]]l, näiteks [[tiiger|tiigril]], oleks hea olla. Selle peame endale tõesti puhtalt mõistuse[[mõistus]]e ja [[loogika]] jõul selgeks tegema. Aga eks mõistus on ju ka evolutsiooni[[evolutsioon]]i poolt meile antud, tuleb püüda seda kasutada.
** Tuul Sepp, intervjuu: [[Juhan Javoiš]], [https://www.loodusajakiri.ee/tuul-sepp-intervjuu/ "Inimestel on suur missioonitunne, aga vaja on eestvedajat"]., Eesti Loodus, detsember 2021
 
 
* Meie praeguses [[keskkond|keskkonnas]] on oluline arendada endas neid käitumisviise, mis võimaldavad meil valida muud kui kõige magusamat[[magus]]amat, kõige energiarikkamat toitu[[toit]]u, sest meil ei ole vaja varusid, meil on homme ka võimalik süüa saada. See läheb inimloomusega[[inimloomus]]ega vastuollu, aga siis tulebki võib-olla seadustega[[seadus]]tega kaasa aidata, et näiteks kassaliini juures ei oleks just laste ahvatlemiseks välja pandud need kõige-kõige magusamad asjad.
* Monokultuursetel ja intensiivselt käideldavad põldudel[[põld]]udel muudetakse vaikselt, aga kindlalt Eestimaad vaesemaks, hävitatakse [[muld|mulla]] [[viljakus]], [[putukas|putukate]] [[liigirikkus]], kaovad põllulinnud.
* Inimeste toiduahela[[toiduahel]]a tipus on rinnapiima[[rinnapiim]]a sööv [[imik]], kes saab endasse kõik need [[mürgid]], mis on [[ema]] organismi[[organism]]i tema elu jooksul kogunenud. Näiteks on huvitav teada, et neljas laps saab kõige vähem keskkonnamürke[[keskkonnamürk]]e, kuna esimesed kolm on ema organismi kuhjunud mürkidest osa juba n-ö välja imenud.
* [[Tarbimine|Tarbime]] suuresti selleks, et reklaamida[[reklaam]]ida oma kaaslastele oma ressursikogumisvõimet, mis on minevikus olnud väga tähtis omadus. Inimese eellased elasid kuskil savannis või [[koobas|koopas]] ja väga raske oli elamiseks vajalikku loodusest kätte saada. Praegu on olukord teine. Aga ikkagi püsib meis arvamus, et see, kui palju meil midagi on, näitab midagi meie endi [[kvaliteet|kvaliteedi]] kohta. Kui suudaksime endale selgitada, et see, kui palju meil mingeid asju on, ei näita tegelikult, mida me väärt oleme, siis on võimalik ka oma tarbimist ohjeldada.
* Minevikus oli kasulik võõrastest[[võõras]]test igaks juhuks eemale hoida, aga tänapäeval puutuvad inimesed üksteisega kokku nii tihedalt, et [[koroonaviirus]] jõuab paari päevaga maailma teise otsa. Ei ole mingit mõtet olla võõraste vastu vaenulik, see ei ole enam tänapäeva ühiskonda[[ühiskond]]a sobiv [[kohastumus]].
** Tuul Sepp, intervjuu: Tiina Kruus, [https://epl.delfi.ee/artikkel/89194053/tuul-sepp-viimased-kuud-on-meie-peres-olnud-ellujaamiskoolitus "Tuul Sepp: viimased kuud on meie peres olnud ellujäämiskoolitus"]., Eesti Päevaleht, 13. märts 2020
 
==Artiklid==
 
* Ükski kodutunnet[[kodutunne]]t defineeriv [[vajadus]] ei nõua tingimata katuse[[katus]]e ja nelja seina[[sein]]a olemasolu. Tõepoolest, valdava osa oma evolutsioonilisest ajaloost oleme ju olnud nomaadid[[nomaad]]id. [[Kodu]] jaoks vajalikud tingimused võis luua ka näiteks [[lõke|lõkketuli]], mis tekitab soojust[[soojus]]t, kuivust[[kuivus]]t ja tõrjub kiskjaid. Siiani tunneme samasugust eelajaloolist [[rahulolu]] ja mõnu, istudes hea [[seltskond|seltskonnaga]] kamina[[kamin]]a ääres või lõkketule ümber. Tihtipeale võib see tunduda isegi mõnusam ja hubasem kui istuda üksinda oma korteris[[korter]]is, nii-öelda koopas peidus.
* [[Tarkus]] ei ole tunnus, mis suurendaks otseselt [[ellujäämine|ellujäämist]] või sigimisedukust, neid [[looduslik valik|loodusliku valiku]] pühi graale[[graal]]e. Vaadake, kui palju organisme meie ümber saab hakkama ilma silmapaistva mõistuseta[[mõistus]]eta. Seega ei soodusta looduslik valik üldjuhul erilist nutikust, sest läbi saab ka ilma selleta. Suur ja keerukas [[aju]] on kulukas – see nõuab palju energiat[[energia]]t ning selle väljakujunemine võtab aega.
* Viiruse[[Viirus]]e elukeskkonnaks on tema [[peremeesorganism]]. Kõige agressiivsemalt paljunevad viirused, kes muu hulgas ka omaenda elukeskkonda kõige innukamalt ümber kujundavad, põhjustavad kiiresti peremehe surma. See on aga ka viiruse enda hukatuseks, sest surnud peremees enamasti ei levita viirust.
* Nii võib ka kliima soojenemist ja metsade[[mets]]ade üleraiumist näha ühe nišiloome elemendina, alateadliku kollektiivse üritusena muuta kogu maakera Aafrika savanniks[[savann]]iks. Tõsiasi, et me hävitame selle käigus keskkonna homöostaasi[[homöostaas]]i, looduse võime ennast ise ravida ja häiringutega toime tulla, osutab üksnes sellele, et me oleme ikka veel kõigest oma liigikitsa piiratud silmaringiga[[silmaring]]iga loomakesed, mitte mingid ülemad olendid, ennast olelusvõitluse[[olelusvõitlus]]e primitiivsetest instinktidest välja murdnud [[looduse kroon]].
** Tuul Sepp, [https://novaator.err.ee/1608342425/tuul-sepp-maailma-koduseks-muutmisega-on-kerge-liiale-minnaTuulminna Sepp: maailma"Maailma koduseks muutmisega on kerge liiale minna"]., Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäituse "Majad, mida me vajame" artiklikogumik/ ERR Novaator, 18. september 2021
 
 
* Mõnes teadusartiklis on aga koguni väidetud, et [[ema]] öine sage [[äratamine]] ja [[imetamine|imetamise]] nõudmine on lapse salakaval [[manipulatsioon]], millega ta pikendab ema amenorröad (kui imeliselt kole sõna!) ehk aega, mil ema pole võimeline uuesti [[viljastumine|viljastuma]].3 Nii on [[pesamuna]] kauem pesamuna ning talle jagub rohkem hoolt ja [[tähelepanu]]. See omakorda suurendab tema kohasust ehk võimalust suureks kasvada ja ise järglasi saada.
 
:Kurtsin unepuudust[[unepuudus]]t ühele kolleegile ja ta jagas minuga oma kogemust: "Minu oma ei maganud kaks aastat. Seetõttu on ta ainuke laps."
* Mõnes teadusartiklis on aga koguni väidetud, et ema öine sage äratamine ja imetamise nõudmine on lapse salakaval manipulatsioon, millega ta pikendab ema amenorröad (kui imeliselt kole sõna!) ehk aega, mil ema pole võimeline uuesti viljastuma.3 Nii on pesamuna kauem pesamuna ning talle jagub rohkem hoolt ja tähelepanu. See omakorda suurendab tema kohasust ehk võimalust suureks kasvada ja ise järglasi saada.
:Kurtsin unepuudust ühele kolleegile ja ta jagas minuga oma kogemust: "Minu oma ei maganud kaks aastat. Seetõttu on ta ainuke laps."
:Hea töö, beebi. Hea töö.
* [[Suudlemine|Suudlemise]] teel on kaaslase kohta võimalik saada keemilisi signaale[[signaal]]e, muu hulgas ka vastastikuse geneetilise sobivuse[[sobivus]]e (või mittesobivuse) kohta. Seda oletust näib kinnitavat asjaolu, et uuringute kohaselt on naistele suudlemine olulisem. Naised peaksidki kaaslasevalikul olema valivamad ja kindlamad geneetilises sobivuses, kuna nad investeerivad järeltulijasse (vähemalt esialgu) rohkem.
:"Las ma suudlen sind" on seega tõlkes "lase ma maitsen su suure koe­sobivuskompleksi kohta käivaid lõhna- ja maitsesignaale, et aru saada meie geenide omavahelisest sobivusest". Mida paremini su kaaslane "maitseb", seda suurema tõenäosusega tulevad teil tugeva immuunsüsteemiga[[immuunsüsteem]]iga lapsed.
* Meie aju ei ole võimeline vahet tegema meie päris kaaslastel ja väljamõeldud tegelastel. Ehk siis, meie aju peab Netflixi[[Netflix]]i sarjade tegelasi oma sõpradeks. Nii on televiisori[[televiisor]]i või [[arvuti]] ees istutud aeg meie aju arust hästi veedetud – oleme kaaslastest ümbritsetud ning kuuleme-näeme põnevat nende elust.
** Tuul Sepp, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/evolutsioonibioloogiline-pereelu/ "Evolutsioonibioloogiline pereelu"]., Sirp, 9. oktoober 2020
 
 
* Meie kliimavöötmes laulavad pea eranditult vaid [[isased]] [[linnud]] ja peamiselt ajal, mil on vaja märgistada oma [[territooriumi]] ehk siis pesitsushooaja alguses.10
:See, et teised isased [[laulja]] territooriumile ei tiku, pole sugugi mitte [[viisakus]]. Pigem on see [[hirm]]. Kujutage ette, et keegi täristab metsatukas [[Automaat (relv)|automaati]]. Väga sinna ei tiku. Automaaditärin on aus signaal selle kohta, et metsas[[mets]]as olijal on vahendid sissetungija eemale tõrjumiseks. Samamoodi peegeldab ka [[linnulaul]] laulja kvaliteeti ning sellest lähtuvalt on laulul kaks peamist ülesannet: avaldada muljet emaslindudele ning tõrjuda eemale konkureerivaid isaseid. Et laul seda informatsiooni[[informatsioon]]i edasi annaks, peab [[laulmine]] olema isaslindudele raske. Sellel peab olema hind, mida suudavad maksta vaid kõige tublimad. Muidu suudaksid kõik sama hästi laulda ning emased ei saaks aru, kes neist kõige tublim on.
* Tuul Sepp, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/voitlus-maa-parast/ "Võitlus maa pärast. Territoriaalsete konfliktide evolutsiooniline taust"]., Sirp, 15. mai 2015
 
 
* Kui otsustame, et kaasasündinud [[vastumeelsus]] võõraste vastu ei ole piisav põhjus sisserändajate tõrjumiseks, on võimalik immigratsiooni[[immigratsioon]]i kasu ja kahju kaaluda hoopis objektiivsemalt. Kas tohib loota, et [[pagulased]], kes tõsiusklike [[äärmuslased|äärmuslastega]] vastuollu mineku tõttu on oma kodumaalt[[kodumaa]]lt lahkuma sunnitud, kujutavad endast sealse ühiskonna mõtlemisvõimelisemat, võimekamat koorekihti? Kas nendest inimestest on Eestile pigem kasu kui kahju? Kas riigile tervikuna tuleb kasuks tolerantse, [[avatud ühiskond|avatud ühiskonna]] maine? Me ei saa öelda pagulastevastastele: „Aitäh"Aitäh, aga minu Eesti ei vaja kaitset[[kaitse]]t!" Vajab küll, ja oma rahva kaitsmisel on mõtet nii bioloogilisest kui ka kultuurilisest vaatepunktist. Parim viis Eesti kaitsmiseks ei pruugi aga tuleneda pärilikest instinktidest[[instinkt]]idest, vaid meie võimest neist instinktidest üle olla.
** Tuul Sepp, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/evolutsiooniline-vaatenurk-pagulaskriisile/ "Evolutsiooniline vaatenurk pagulaskriisile"]., Sirp, 9. oktoober 2015
 
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
 
{{JÄRJESTA:Sepp, Tuul}}
 
[[Kategooria:Eesti ökoloogid]]