Rahvus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Iva-Rekola (arutelu | kaastöö)
Link
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
 
==Proosa==
* Unustus, ma ütleksin koguni, ajalooline eksimus on rahvuse sünni olulisemaid tegureid, ja seepärast on edukad ajaloouuringud sageli rahvustundele ohtlikud. Ajaloolised uuringud toovad tõepoolest päevavalgele vägivallategusid, mis on aset leidnud kõigi poliitiliste formatsioonide algusfaasis, isegi nende formatsioonide algusfaasis, mis on hiljem kandnud kõige paremat vilja. Ühtsus sünnib alati jõhkralt; Põhja- ja Lõuna-Prantsusmaa ühinemine oli peaaegu sajandi pikkuse hävitustöö ja terrori tulemus. [[Prantsusmaa kuningas]], kes on, kui ma söandan nii öelda, ilmaliku vormija ideaalesindaja; Prantsusmaa kuningas, kes rajas kõige täiuslikuma rahvusliku ühtsuse, mis iial olnud; seesama Prantsusmaa kuningas kaotas oma hea maine, kui teda asuti liiga üksikasjalikult uurima; rahvus, mille ta oli vorminud, põlgas ta ära, ja tänapäeval teavad ainult haritud inimesed, kes ta oli ja mis ta tegi.
** [[Ernst Renan]], "Mis on rahvus?" Tõlkinud [[Kristiina Ross]]. Vikerkaar 2/3 2002, lk 97-98
 
20. rida:
* [[Keel]]e ja rahvuse üle tollal pead veel ei murtud, olulisemaks loeti kuuluvust kindla valitseja alla, kuid ka kogukondlikku eripära. Nõnda ei pidanud montbéliardlased end ei [[prantslased|prantslasteks]], [[sakslased|sakslasteks]] ega [[šveitslased|šveitslasteks]]. Nad olid nemad ise – montbéliardlased ja just sellest tuleneski nende väärtus, nende originaalsus. Prantsusmaalt olid nad saanud oma selge ja täpse keele, neil oli tänu luterlikule usutunnistusele suur huvi hariduse vastu. Üldiselt peeti montbéliardlasi pigem vastupidavaks kui säravaks, nende töödes oli rohkem südametunnistuse häält kui graatsiat, stiilis rohkem jõulisust kui elegantsi, rohkem hinnanguid kui ettekujutust.
** [[Epi Tohvri]], "Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor" Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019, lk 29
 
 
* [Rahvuse juht[[narratiiv]]] on midagi enamat kui [[jutustamine|jutustatud]] [[lugu]], see on [[etendamine|etendatud]] [[kultus]]. Minevikupilti, isegi kui see on narratiivse mustri vormis, kantakse edasi ja kinnistatakse [[rituaal]]setes toimingutes.
** [[Paul Connerton]], "How Societies Remember", 1989, lk 70
** ''Cit. via'': [[Marek Tamm]], "[https://www.researchgate.net/publication/293335085%20Monumentaalne%20ajalugu%20Esseid%20Eesti%20ajalookultuurist Monumentaalne ajalugu]", 2012
 
{{Vikipeedia}}