Holokaust: erinevus redaktsioonide vahel

* Esimest korda sai laiem Ameerika avalikkus natsliku genotsiidi õudustele kaasa elada 1978. aastal, mil kohalik televisioon näitas "Holokausti"-nimelist [[telesari|telesarja]]. Saatel oli [[elektrišokk|elektrišoki]] efekt. Ühtekokku vaatas seda telesarja üle 100 miljoni inimese. Nagu Novick täheldab, jõudis holokaust Ameerika kodudesse läbi [[massikultuur]]i. Teataval määral aitas sellele kaasa ka juutide osatähtsus [[Hollywood]]is, mille kõige eredamaks näiteks on 1993. aastal linastunud [[Steven Spielberg]]i film "[[Schindleri nimekiri]]". 1993. aasta saigi holokausti üleüldise [[teadvustamine|teadvustamise]] [[apoteoos]]iks: Spielbergi suurteosele sekundeeris suurejoonelise Holokausti Memoriaalmuuseumi avamine [[Washington]]is. (lk 116)

* Nii olid näiteks [[Anne Frank]]i päeviku esikväljaandest välja jäetud kõik viited Anne juutlusele. Rõhk oli asetatud universaalsetele väärtustele, mida see [[Amsterdam]]i tüdruk väidetavasti esindas. Euroopas on Anne Franki päevik tõesti kuulsaks saanud alles pärast [[Broadway]] lavastust 1955. aastal. Siis "avastasid" ta ka Ameerika juudid, kes sestpeale peale hakkasid rõhutama ennekõike Anne "juudilikkust". Kuna aga Anne põlvnes tegelikult tugevasti assimileerunud perekonnast, siis on mõned ortodokssed juudi tegelased teinud hiljuti ettepaneku Anne "juudi panteonist" hoopis välja heita! (lk 117, refereerib teost: [[Тim Соle]], "Selling the Holocaust: From Auschwitz to Schindler. How History is Bought, Packaged, and Sold. New York, 1999; raamatu Ameerika väljaandja sundis autorit muutma raamatu algset pealkirja "Images of Shoah", mille all see oli avaldatud Inglismaal)

** [[Anton Weiss-Wendt]], "Mida tähendab meile holokaust? Võrdlevalt Ameerikast ja Eestist". Vikerkaar 8/9 2001