Redaktsioon: 23. detsember 2020, kell 22:24 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 031 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. jaanuar 2022, kell 00:05 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 031 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ==Proosa== * Poliitika ja koguni ametnike [[töö]] taandatakse liiga sageli mänguks. Ja mitte lihtsalt mänguks, vaid vaate- ja valemänguks. Väikese isikliku võidu nimel näikse olevat lubatud ka [[alatus]], tüütamine, laiskus, otsene [[vale]], tõe väänamine ja inimeste ärakasutamine. Mõne meelest on see naljakas, lisab elule värvi. Kahtlen selles. Otse vastupidi – iga ametniku, [[poliitik]]u, [[ajakirjanik]]u, [[teadlane\|teadlase]] ja üldse igaühe kohustus peaks olema tõepüüd ja aususetaotlus. Valemäng ja künism levivad kui ohtlik piisknakkus, peletades-suretades [[südametunnistus]]ega inimesi. * Südametunnistusega ametnikul, kes tahaks menetlemise asemel muresid lahendada, jääb selleks üha vähem ruumi. Temal kästakse südametunnistus vaikima sundida ja kaasa mängida. ** [[Ülle Madise]], [https://www.err.ee/913716/ulle-madise-kodanikuoilsuse-voimalikkusest "Kodanikuõilsuse võimalikkusest"] ERR, 23.02.2019 * Arusaam, et iga COVID-19 sümptomitega piiriületajat isoleerima või nakkusohtlikku mänguplatsi sulgema peab tõttama peaminister isiklikult, pole mõistlik. Nendel konkreetsel juhtudel on otsekohe ja tõhusalt reageerimine asjaomaste ametnike ülesanne. Seadustes on selleks vajalikud võimalused, need tuleb selgeks rääkida ja nende rakendamist tuleb harjutada. Tarvidusel saab seadusesätted selgemaks kirjutada. Igatahes ei saa nõuda, et peaminister teeb lõputult ametnike tööd, see pole objektiivselt võimalik ega normaalne asjade käik. ** Ülle Madise, [https://www.err.ee/1080232/ulle-madise-eriolukorra-lopetamise-voimalikkusest "Eriolukorra lõpetamise võimalikkusest"], ERR, 21.04.2020 * Riigikogu ja valitsuse ülesanne on selgeks vaielda, kuidas Eesti elu paremaks muuta. Selleks jaotatakse maksumaksja [[raha]] ja kehtestatakse seadused. Seaduste täitmise korraldab ametnikkond. 14. rida ⟶ 16. rida: * Ametnik ei saa ega või omal käel käske ja keelde leiutada. ** Ülle Madise, [https://www.err.ee/1090499/ulle-madise-amet-ja-hirm "Ülle Madise: amet ja hirm"] ERR, 15.05.2020 * Kõige põnevam tundus mulle aga [[Malaisia]] oma idamaises ilus, mida õnnestus külastada ülemaailmse Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsiooni (CIOFF) Eesti rahvusdelegaadina, kuigi teel sinna elasin ühe vahejuhtumi tõttu läbi tõelise šoki. Malaisiasse sõit on Eesti kodanikele viisavaba. [[London]]is, kus [[lennuk]]i vahetuseni jäi vaevalt 15 minutit, keeldus aga [[lennujaam]]a ametnik mu piletit registreerimast ning jättis mu lennukist maha, väites, et sellist maad nagu Estonia ei olevatki olemas... Ehk oligi see mulle määratud selleks, et hea ja ilus nii kergesti kätte ei tuleks. Õnneks sain järgmisel päeval siiski Malaisia lennufirma lennukile, kuigi mu pilet oli kaotanud kehtivuse. (lk 26) ** Ingrid Rüütel, "Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935", rmt: "Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi" Tallinn: TEA Kirjastus, 2010 * [[Küsimus]]e peale, mis [[kell]] on, võtab ametnik ikka [[kraadiklaas]]i ja teatab, et on [[teisipäev]]! ** [[Andres Raid]], [http://www.ekspress.ee/2009/10/21/arvamus/45628-andres-raid-kas-oigusriigile-on-kohane-represseerida-teadvalt-syytut-inimest "Kas õigusriigile on kohane represseerida teadvalt süütut inimest?"] Eesti Ekspress, 21. oktoober 2009 * On meeles rängemagi surveavalduse näide, Pagari tänavalt tulnud ametniku alternatiivnõue [[Otto Samma\|Sammale]]: maksta [[Paul-Eerik Rummo]] luuletuste eest LR-i niigi madalast rea-honorarist vähem või kirjutada "seletus", täpsemalt omakäeline kinnitus, et ta peab kõnealust poolvihikut (LR 1966, 22/23) kaasaegse eesti luule tippsaavutuseks. Samma kirjutas nõutud paberi, kuid autori honorari kärbiti sellegipoolest. ** [[Lembe Hiedel]], [http://www.loominguraamatukogu.ee/wp-content/uploads/2017/02/LR50_artiklid.pdf ""Loomingu" Raamatukogu" alaeast: Märkmeid ja meenutusi aastaist 1957—1973] * Kõik ilmingud, kus ametnikud üritavad inimestele peale suruda omapoolset [[bürokraatia]]t, tuleb halastamatult maha suruda. ** [[Märt Rask]]: Kaarel Kaas, [https://www.postimees.ee/1963409/justiitsministeerium-jattis-otsuse-taitmata "Justiitsministeerium jättis otsuse täitmata"] Postimees, 9. september 2002 * Me pole utopistid. Me teame, et iga musta töö tegija ning iga köögitüdruk ei ole võimeline praegu kohe hakkama riiki juhtima. Selles oleme me kadettide ning [[Jekaterina Breško-Breškovskaja\|Breškovskaja]] ning Tsereteliga ühel meelel. Kuid me eristume neist kodanikest sellega, et nõuame taolise eelarvamuse kaotamist nagu oleksid riiki võimelised juhtima ning igapäevast juhtimistööd tegema üksnes rikkad või rikastest peredest pärit ametnikud. Me nõuame, et riigi juhtimist õpetataks kõigile teadlikele töölistele ja sõduritele ning et sellega alustataks koheselt — ehk siis sellesse õppesse tuleb koheselt kaasata kõik töötegijad, kõik kehvikud. ** [[Vladimir Lenin]], "Kas bolševikud suudavad hoida riigivõimu?" ("Удержат ли большевики государственную власть?" (1. oktoober 1917), ПСС, 5. trükk, kd 34, lk 315) * Ma ei arva üldse, et [[kirjandus]]ele ja [[kunst]]ile saab ette kirjutada, mida on vaja käsitleda. Seda teevad võimulähedased [[inimene\|inimesed]], kes muidu ei mõista, miks kirjandust üldse vaja on. Neile tuleb meelde tuletada, et kui pole eesti kirjandust, [[eesti keel]]t, [[eesti kultuur]]i, siis pole ka Eesti [[riik]]i ja kuskil mujal [[maailm]]as ei saa nad olla ministrid, peaministrid, linnapead, hästi makstud ametnikud, kes tahes. Kirjandus, kunst, [[kultuur]], [[teadus]]ed – need on selles riigis kõik alarahastatud. ** [[Ene Mihkelson]], intervjuu: [[Jürgen Rooste]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/ene-mihkelson-kirjandusele-ja-kunstile-ei-tohi-midagi-ette-kirjutada/ Ene Mihkelson: "Kirjandusele ja kunstile ei tohi midagi ette kirjutada!"] Sirp, 21. oktoober 2010 * Ka "Ilmutuse" autor, rändjutlustaja Johannes, mõtles asumisel Patmose saarel: vendi saan julgustada veel vaid kirja teel — aga kuidas? Otsesõnu ma ju rääkida ei või. 37. rida ⟶ 46. rida: :Johannesele pakkus too "moes olev kirjandus" hea lahenduse: põrandaaluste kirjatükkide tegelased-nägemused olid ju pärit juutide pühakirjast ja seega omamoodi salakeel, mida kristlased mõistsid, keisri ametnikud aga mitte. Nii kirjutaski ta oma läkituse "selles keeles". * [[Vello Salo]], "Kommentaar". Rmt: "Johannese ilmutus", Tallinn: Kultuurileht 2010, [[Loomingu Raamatukogu]] nr 21 * Pädevaid ametnikke ja muid informaatoreid leidub küllaldaselt, aga et midagi teada saada, selleks peab [[uudishimu]] tundma, lõputult lugema ja mõtisklema, ent sellistes pattudes enamikku [[valitsus]]e liikmeskonnast küll süüdistada ei maksa. ** [[Kaarel Tarand]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/harri-tiido-ja-saladuste-kamber/ "Harri Tiido ja saladuste kamber"] Sirp, 07.08.2020 * Mistahes valdkonna strateegilise planeerimisega seotusse – aga ametnikud rutiinselt neid strateegiaid ja arengukavasid ikka kirjutavad – suhtutakse parlamendis, valitsuses ja parteides silmatorkava sugukülmusega. ** Kaarel Tarand, [https://www.err.ee/1130243/kaarel-tarand-pikk-uni-enne-toelist-kriisi "Pikk uni enne tõelist kriisi"] ERR, 02.09.2020 * Te nõuate tagasihoidlikkust, seevastu aga lähtute ennekuulmatust taktitusest, nimetades mõned riigiteenrid südamemõtete lugejaiks, kõiketeadjaiks, [[filosoof]]ideks, teoloogideks, [[poliitik]]uiks, Delfi Apolloniks. Ühest küljest kohustate meid jultumusest lugu pidama, teiselt poolt aga keelate meile jultumuse. On tõepoolest jultumus omistada üksikindiviididele liigitäius. [[Tsensor]] on üksikindiviid, ajakirjandus aga kehastab endas liiki. Meile kirjutate te ette usaldamist, ja usaldamatusele annate te seaduse jõu. Te olete oma riigiasutustest nii heal arvamusel, et teete vaesest surelikust ametnikust [[pühak]]u ja lasete tal teha võimatust võimaliku. Kuid te ei usalda niigi palju oma riiklikku organismi, et kardate eraisiku isoleeritud arvamust, kuna vaatate ajakirjandusele kui eraisikule. Teie arvates puuduvad ametnikel täiesti isiklikud motiivid, nad justkui saaksid tegutseda viha kandmata, kiretult, piiratuse ja inimlike nõrkusteta. Aga impersonaalset – ''[[idee]]sid'' – kahtlustate te selles, et nad on tulvil isiklikke salasepitsusi ja subjektiivset alatust. ** [[Karl Marx]] [https://www.vikerkaar.ee/archives/24686 "Märkmeid uusima Preisi tsensuuriinstruktsiooni kohta"] Vikerkaar, mai 2019, saksa keelest tõlkinud [[Pärt Lias]] * [[Vaarao]]d tituleeriti seaduseandjaks, ülemjuhatajaks, kõige rikkamaks maaomanikuks, ülemkohtunikuks ja ülempreestriks ning isegi [[jumal]]ate pojaks ja jumalaks. Vaarao ei võtnud mitte ainult vastu jumaldavaid austusavaldusi rahvalt ja ametnikelt, vaid mõnikord ehitas ka ise endale altareid ja suitsetas [[viiruk]]it omaenda kujude ees. (lk 10) 51. rida ⟶ 64. rida: * Valin nende seast raamatu, mis käsitleb [[Adolf Eichmann]]i [[kohtuprotsess]]i. Mul oli ähmaselt meeles, et Eichmanni nimi oli kuidagi <!--//-->seotud natside sõjakuritegudega, kuid mingit huvi ma ta vastu ei tundnud. Lihtsalt jäi see raamat silma. Raamatust saan ma teada, milline suurepärane kontoriametnik see hõrenevate juuste ja metallroheliste prillidega kolonelleitnant oli. Kohe sõja alguses saab ta [[natsid]]e peakorterist ülesandeks juudiküsimuse lahendamise – see tähendab [[massimõrv]]a – ja teeb [[plaan]]e, kuidas seda konkreetselt täide peaks viima. Ja mõtleb plaani valmis. [[Küsimus]], kas selle täideviimine on õige või mitte, tema pähe praktiliselt ei kerki. Ainus, millele ta mõtleb, on, kuidas lühikese aja jooksul väheste [[kulu]]dega võimalikult palju [[juut]]e ära saaks koristatud. Tema arvutuste kohaselt oli [[Euroopa]] aladel kokku 11 miljonit hävitamist vajavat juuti. :Ta varub mitmest [[vagun]]ist koosnevaid [[kaubarong]]e. Kui palju juute peaks ühte [[rong]]i toppima? Kui mitu protsenti neist [[transport\|transpordi]] käigus loomuliku kaona oma eluga hüvasti jätab? Kuidas saaks neid töid võimalikult vähese inimeste arvuga läbi viia? Kuidas saaks [[laip]]adest kõige ökonoomsemalt lahti – põletaks, mataks või sulataks? Eichmann istub laua ääres ja arvutab hoolega. Plaan viiakse ellu ning [[tulemus]]ed vastavad peaaegu täielikult planeeritule. Sõja lõpuks suudetakse tema plaani kohaselt ''ära koristada'' 6 miljonit juuti (pisut üle poole ette nähtust). Kuid [[süütunne]] tal puudub. [[Jeruusalemm]]a kohtu kuulikindla klaasiga kaitstud [[süüpink\|süüpingis]] imestab Eichmann, pea viltu, miks tema asjus küll niisugune suurejooneline protsess peetakse ja miks ta kogu maailma [[tähelepanu]] keskpunktis on. Sest tema vaid pakkus temale antud [[ülesanne\|ülesandele]] kõige tulemusrikkama [[lahendus]]e. Täpselt nii, nagu kõik teised ausad ametnikud üle kogu maailma. Ei tea miks küll just teda niimoodi rünnatakse? :Loen seda "kontoriametniku" lugu vaikses hommikuses metsas [[linnulaul]]u kuulates. Raamatu viimasel leheküljel on Ōshima-sani poolt pliiatsiga kirjutatud märkus. Ma tean, et selle on kirjutatud Ōshima-san. Tal on eriline [[käekiri]]. :"Kogu probleem on [[kujutlusvõime]]s. Meie [[vastutus]] algab kujutlusvõimest. [[Yeats]] kirjutab järgmist: ''In dreams begin the responsibility.'' Täpselt nii see on. Aga ka vastupidine on tõsi: kui kujutlusvõime puudub, ei sünni ka vastutust. Täpselt nii nagu antud Eichmanni näites." (lk 162–163) * [[Haruki Murakami]], "Kafka mererannas", tlk [[Kati Lindström]], 2016 ==Luule== <poem> Väsinud pilguga 62. rida ⟶ 83. rida: </poem> * [[Hando Runnel]], "Kuulsuseta lugu" kogust "Lauluraamat ehk mõõganeelaja ehk kurbade kaitseks" (1972) [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Definitsioonita artiklid]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]

Ametnik: erinevus redaktsioonide vahel