Iris Uurto: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
26. rida:
:Ahastus... kuidas need väikesed varjundid ka sel päeval aheldavad tema vaimu tervenisti.
:Kannatus... oled kolmekümne kahe aastane ja pole jõudnud veel midagi suuremat ära teha.
:Masendus... talle tundus, nagu oleks arutu hulk sääraseid sõltuvaid, paluvaid olendeid tema käte küljes rippunud: kui ta oma sõrmed lahti rapsab, siis käib nende käsi veel natuke halvemini. Neile oleks lohutuseks, kui püsiksin nendega ühel tasemel. Seal on ema, õde,
:Alistumine: ema on ikkagi vana, üleliiagi tööd rassinud, harimatu...
:Ja naabri kahtlustus: teie vennal on nii peen töökoht. Kardavad, kadestavad, otsekui rööviks ta selle tööga neilt midagi ära.
|