Annika Lõhmus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
11. rida:
:Andri hakkas laginal naerma. (lk 58)
* Jälgisin hämmeldunult seda väikest kasvu kiitsakat sakslast, kelle heledad tedretähnilised käsivarred nägid välja nagu seeneniidid. Dirigendikeppi ta ei kasutanud. Aga oleks võinud, nagu ma seitsmenda takti teiseks pooleks veendusin. Sellist dirigeerimistehnikat polnud ma eladeski näinud. Ma ei saa öelda, et oleksin mingi eriline ekspert, aga imestasin tõsiselt, kuidas orkester suutis niigi palju koos mängida. Dirigendi käed olid randmest lõdvad ja laperdasid nagu elevandi kõrvad tuule käes. Löögis puudus igasugune täpsus. (lk 93-94)
* Tundsin teravalt, et mina olen täpselt samasugune nagu igal talvel - kergelt sinaka väljundigavarjundiga Eesti supikana. Võib-olla küll mitte nii hull kui eelmistel aastatel, sest olin mõned korrad solaariumis käinud. Otsustasin, et see on hädavajalik, kui üks tuttav, kes polnud mind tükk aega näinud, võttis minuga kohtudes mul murelikult käest kinni ja küsis vaikse häälega, mida üldiselt kasutatakse surivoodi ääres, mis haigus mul on. Püüdsin küll kinnitada, et mu tervisega on kõik korras, aga millegipärast ta ei uskunud ja seiras mind salamisi mureliku pilguga. Nagu tahaksin ma tema eest varjata mingit kohutavat surmatõbe. (lk 107-108)
* Ükski normaalne naine ei taha ju endast mingi õgardi muljet jätta ega hakka sõna "pitsa" kuuldes hüppama ja käsi plaksutama. (lk 112)
* Aga kui inimene (või antud juhul merineitsi) loobub iseendaks olemisest, kas tal on siis üldse õigust loota, et ta leiab armastust väljastpoolt?