Tööstus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tööstus''' on majandusharu, mis valmistab tooteid või pakub sellega seotud teenuseid, sealhulgas tooteid ja teenuseid teiste tootmisettevõtete tarbeks. Tööstusse kuuluvad ettevõtted, mis toodavad tooraineid, kütust, energiat, materjale ja seadmeid, töötlevad tööstus- või põllumajandussaadusi ning valmistavad tarbekaupu. Metafoorselt kõneldakse ka näiteks kultuuritööstusest.

 

* Laias laastus on tööstuse ülesanne luua majanduslikke viise ja vahendeid, et rahuldada [[inimene|inimeste]] vajadusi ning seeläbi taandada kõik, mis võimalik, minimaalselt inimese jõupingutusi nõudvateks rutiinideks.

** [[Walter A. Shewhart]] (1931). "Economic Control of Quality of Manufactured Product", lk vii

 

* Läbivalt on tööstuse aluseks olevad põhimõtted lihtsad, kuitahes raske ka poleks neid rakendada, ja kui nad märkamata jäävad, siis mitte sellepärast, et nad on keerulised, vaid kuna nad on elementaarsed. Nad on lihtsad, sest tööstus ise on lihtne. (lk 6)

* Üks tööstuse ülesandeid on luua [[rikkus]]t, mis võib teha võimalikuks parema [[haridus]]e.

** [[R. H. Tawney]], "The Acquisitive Society", 1920

 

* Suurim vahend üleminekuks [[kapitalism|kapitalistlikule]] tootmisviisile 18. sajandi Inglismaal oli tekstiilitööstus. Kangatootmises muutus kaubandustulu silmnähtavalt [[kapital]]iks, kui see omandas kahekordse funktsiooni, ühelt poolt ostes [[masin]]aid ja toormaterjale ning teisalt ostes inimenergiat, mis neid käigus hoidis.

** [[Eric Wolf]] "Europe and the People Without History" (1982) 9. ptk, "Industrial Revolution", lk 267.

 

* 1950. aastatel olid [[Tööline|tööstustöölised]] igas arenenud [[riik|riigis]] suurim ühiskonnarühm ning [[ametiühing]]utesse organiseerunud töölised masstootmises (mis tollal kõikjal valitses) olid saavutanud kõrgema keskklassi sissetuleku. Neil olid laiapõhjaline töökaitse, pensionid, pikad tasulised puhkused ja ulatuslik töötuskindlustus või "eluaegne töökoht". Ennekõike olid nad saavutanud poliitilise [[võim]]u... Kolmkümmend viis aastat hiljem, 1990. aastal, olid tööstustöölised ja nende ametiühingud taandumas. Nende hulk oli muutunud marginaalseks. Kui 1950. aastail moodustasid tööstustöölised, kes asju teevad või teisaldavad, Ameerika tööjõust kaks viiendikku, oli neid 1990. aastate alguseks ähem kui viiendik - see tähendab, mitte rohkem kui neid oli olnud 1900. aastal, mil nende särav tõus algas... 2000. või 2010. aastaks on tööstustöölisi igas arenenud vaba turumajandusega riigis mitte rohkem kui kaheksandik tööjõust. Ametiühingute võim kahaneb sama kiirelt.

** [[Peter Drucker]], "The Age of Social Transformation." The Atlantic Monthly; Nov. 1994; Vol. 274, No. 5., lk 53-80.

 

* Hoidku Jumal, et [[India]] ei võtaks iial üle Lääne laadis [[tööstusühiskond]]a... Kui terve kolmesaja miljoniline [[rahvas]] alustab samasugust majanduslikku [[ekspluateerimine|ekspluateerimist]], närib ta maailma paljaks nagu [[rändtirts|tirtsuparv]].

** [[Mahatma Gandhi]], cit. via "Development Without Destruction: Economics of the Spinning Wheel", lk 97

 

* Kas me ikka saame aru, et tööstus, mis on olnud meile hea [[teener]], võib saada halvaks peremeheks?

 

* Ma ei usu, et tööstustsivilisatsioon on väärt inimloomuse väärastamist ja jõhkrust ja sideme kaotamist maaga, mis sellega kaasneb.

** [[Robinson Jeffers]] kirjas James Rortyle, aprill 1932

 

* [[Tehas]]e sümboolne staatus teeb selle ümber toimuva irratsionaalseks ja ettearvamatuks. See tehas on [[monument]], kuid mis monument? Ons see ausammas Eesti tööstusinnovatsioonile või hauatähis Eesti [[mets]]ale? Asi on selles, et ta on mõlemat. Ühtedele on see mõistuse triumf, teistele hingemõrv.

** Tartusse kavandatud tselluloositehase kohta [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018

 

* [[Eesti]] [[maksusüsteem]] soosib spetsiifiliselt kõrge automatiseerituse astmega, ressursimahukat ning ekspordile orienteeritud tööstust. See tähendab praktikas ärimudelit, et toodetakse sedasama, mida mujalgi, midagi, mille jaoks on kindel [[turg]] olemas. Aga soodsama hinnaga.

** [[Martin Luiga]], [https://www.err.ee/1124078/martin-luiga-eesti-vabariigi-kaimata-rajad "Eesti Vabariigi käimata rajad"] ERR, 14. august 2020

 

{{Vikipeedia}}